Nädala mõte: toit kohustuslikuks õppeaineks?

Kurk Viljandi turul. Foto: Marko Saarm

Kätte on jõudnud aeg, mil toidulauale saab panna päris palju kodumaist kraami. Nii ostsime meiegi nädalavahetusel aiandist värsket kurki, väikesest kalatööstusest suitsulatikat ja taluturult värsket kartulit. Oma peenralt sain redist, murulauku ja rukolat.

Õhtul süüa tehes ei pannud ma kodujuustu-kurgi-redise salatisse isegi tomatit, sest plaan oli lastele serveerida õhtusöök, mis oleks läbinisti kodumaine. Isegi kõrvale joodud rabarberilimpsi olime ise paar päeva varem aurutanud.

Arutasime söögi ajal veel läbi, kust meie toit on tulnud, ja asjaolu, et absoluutselt kogu tooraine oli kohalik, pani kuue- ja kaheksa-aastase veelgi paremini sööma ning isegi kiitma.

Et meie peres ei olnud toidu päritolu esimest korda teemaks, küsivad lapsed söögilauas päris tihti, kus-mis kasvanud on. Paraku ei pöörata sellele ilmselt paljudes peredes tähelepanu, ometi on juba varakult tähtis teada, kust tuleb toit ja millist vaeva selle kasvatamiseks nähakse.

Parim aeg selle teadmise edasiandmiseks on juba lasteaias või algklassides, sest sel ajal on lapsed kõige uudishimulikumad ning täis avastusrõõmu. Nii et miks ei võiks õppekavas olla eraldi toiduteemaline õppeaine? Jah, seda pikitakse praegu pisut ühte ja teise ainesse, kuid eraldi õppeainena jaguks materjali, mida läbi võtta, küllaga: kuidas toituda tervislikult, kuidas teha poes parimaid valikuid, kuidas toit kasvab, mida sellest teha saab jne, jne.

Väikeses kohas elades märkad paratamatult, mida pisikesed koolijuntsud poest oma taskuraha eest ostavad, ning tavaliselt ei ole need mitte porgandid või pähklid, vaid mida värvilisem komm, seda uhkem. Aga lapsed ei teagi, et see ei ole tervislik valik, kui keegi neile seda ei õpeta. Ning õppimiseks on parim vanus just lapseiga, kui nad on täis avastamishuvi.

Vanasti pidid koolinoored käima kooliaias rohimas, ent see oli sunduslik ja enamikul ei ole sellest häid mälestusi. Nüüdki tehakse koolilastele mitmesuguseid aiandusprojekte, ent need on hoopis teisest puust. Tehakse koos, seletatakse, õpetatakse, suunatakse.

Juhtusin just kuulama Moodsa Talu taskuhäälingut, külas oldi Kaspri talul, kus külalisrühmigi vastu võetakse. Et õue peal on tiik, hoiatas taluperenaine algul, et kes tiigi serval kõõlub ja vette kukub, jääb nädalaks tallu töid tegema. Tolle hoiatuse pidi ta aga kiirelt lõpetama, sest igas grupis olla vähemalt viis last, kes tahtsidki tallu jääda. Sest see meeldib neile! Lihtsalt meie, suurte asi on lastele rohkem näidata, selgitada, suunata.