Uuringud: riik on turbasektorile aastaid ülekohut teinud

Turbaraba Foto: Mailiis Ollino

Kahest Eesti Turbaliidu poolt tellitud uuringust selgub, et riik on oma maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõjule aastaid ülekohut teinud ning valede andmete põhjal on deklareeritud ligi seitse miljonit tonni üleliigset CO2 heidet.

Eesti Turbaliit tellis teadusuuringuks kolme labori keemilised analüüsid mitmete ettevõtete toodangu kohta. Andmete sisse viimisel selgus, et Eesti arvutuslik turbasektori heide oli 28,5 protsenti ülehinnatud. Alates 1991. aastast on seega deklareeritud 6,8 miljonit tonni CO2 heidet liiga palju, mis ka kliimaministeeriumi 2024. aasta aruandes ära parandati.

Turbaliidu juhatuse esimehe Jüri Tiidermanni sõnul on sektor aastaid juhtinud tähelepanu anomaaliale, mis puudutab CO2 heite arvutamist seoses aiandusturba tootmise ja kasutamisega. “Heite arvutamisel võeti aluseks rahvusvaheline turba keskmise süsiniku sisaldus. Samas oli ajalooliselt Eesti kohta avaldatud andmetest ammu teada, et siinsed näitajad on oluliselt madalamad,” kirjeldas Tiidermann.

Tiidermann lisas, et tegemist on alles esimese parandusega, mis turbatootjate arvates aruandluses teha tuleb. Kui praegu võetakse Eesti kasvuhoonegaaside aruandluses arvele kogu toodetud turvas sõltumata sellest, kuidas ja kus seda kasutatakse, siis tegelikult kogu turvas heiteks ei saa. Osades kasutusvaldkondades suurendab turba kasutamine hoopis süsiniku sidumist. Tiidermann toob näiteks turbasubstraadid, mida kasutatakse metsaistikute ettekasvatamisel.

Ligi 30 protsenti turbas sisalduvast süsinikust ei muutu uuringu kohaselt mitte kunagi atmosfääri heiteks.

Sama kinnitab teine värskelt valminud Eesti Maaülikooli uuring, et sõltumata heite arvestamise mudelist, jõuavad turbatooted pärast kasutamist uuesti maapõue, kus nad väga pikaajaliselt suurendavad mulla süsinikuvaru. Ligi 30 protsenti turbas sisalduvast süsinikust ei muutu uuringu kohaselt mitte kunagi atmosfääri heiteks. Seega ei saa süsinik samaaegselt olla tahkel kujul mullas seotud ja õhu atmosfääris.

Tootjate hinnangul oleks asjakohane Eesti heitena käsitleda üksnes tootmisaladest lähtuvat heidet, mis kliimaministeeriumi aruande kohaselt oli 2022. aastal 163 000 tonni CO2 ekvivalenti. Maaülikool leidis, et tegelik heide on 120 tuhat tonni ehk neljandiku võrra vähem. “See moodustab 0,7 protsenti Eesti koguheitest. Mitte 10 protsenti, nagu vahel väidetakse,” ütles Tiidermann.

Turbaliidu hinnangul tooks sektori tegevuse piiramine vale- ja puudulike andmete põhjal, nagu kliimaministeerium sellest praegu rääkinud on, Eesti majandusele ilma igasuguse ratsionaalse põhjenduseta iga-aastaselt kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuva kahju. Uuringud, mis riigil teha tuleks teeniksid ennast tagasi mõne aastaga ning aitaksid väliskaubanduse bilanssi turgutada ja sektori kliimamõju veelgi vähendada.

Tiidermann usub, et uuringute ja uute tehnoloogiate juurutamisega on kliimaneutraalsus 2050. aastaks saavutatav. Küll aga on korrektsed lähtandmed kliimaeesmärkide tõenduspõhiseks saavutamiseks üliolulised. “Eesti aiandusturba toodete tähtsust toidu julgeoleku ja taimekasvatuse tagamisel on raske üle hinnata. Siinne sektor pakub maapiirkondades stabiilseid ja keskmisest paremini tasustatud töökohti, panustab Eesti eksporti ja annab maksutulu. Loodetavasti võtab riik nüüd sektorit rohkem kuulda,” lisas Tiidermann.

Uuringud viisid läbi 2024. aastal Tartu Ülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus ja Eesti Maaülikool. Lisaks on kohalik turbasektor üheskoos Skandinaavia ja Baltimaadega algatanud ka teadusprogrammi, et uurida maakasutuse mõjusid kliimale ja aidata täpsustada Eesti tegevusplaani turbasektori kliimamõju vähendamiseks.