Salvkaevudest saab väga suur osa Eestimaa inimesi oma tarbe- ja joogivee. Samamoodi nagu käime hambaarsti juures kontrollimas oma suuhügieeni ja hammaste tervist, nii tuleb ka kaevu eest hoolt kanda. Kahjuks hakatakse kaevu eest tavaliselt hoolitsema alles siis, kui midagi on juhtunud – kas vett ei tule enam, vesi haiseb või on hägune.
SPETSIALIST VASTAB: Kui tihti tuleb salvkaevu puhastada?
Elu Allikas OÜ juhataja ja kaevumeister Mikk-Hardi Tuisk selgitab, miks on salvkaevu õigeaegne puhastamine joogivee kvaliteedi tagamiseks ülioluline.
Kui vett kaevust enam ei tule, vesi haiseb või on hägune, on pahatihti olukord kaevus juba väga halb ning inimesed on pikka aega tarbinud vett, mis ei ole tegelikult joogikõlbulik või puhastama minnes on pump juba sette sees ja rikkis.
Tihti jääb kaev puhastamata ka seetõttu, et suvel unustatakse kaevu puhastus tellida ning hiljem arvatakse, et sügis-talv-kevad ju kaevu puhastuseks ei sobi. Tegelikult on selline arusaam müüt ajast, mil tehnika oli veel väga algeline.
Salvkaevus on aastaringselt vesi, mistõttu proovivad niiskust armastavad loomad – konnad, hiired, teod ja vihmaussid teha kõik, et palaval suvepäeval sinna kuuma eest varju pääseda.
On hämmastav kui näiliselt hästi suletud kaevudest võib leida siiski surnud hiiri-konni. Paraku on kaevu sisse saada palju lihtsam, kui sealt välja ning enamus sisse pääsenud loomadest hukkub – nad upuvad meie joogivees ning seal hakkavad nad ka kõdunema.
Mõnikord ei riku vee kvaliteeti kaevu sattunud loomad, vaid hoopis pinnavesi. Kui salvkaevu pealmised rakked on tihendamata, siis imbub sinna vihma- ja lumesulavesi, mis kannab endaga mullas leiduvaid baktereid kaasas. Kaevu sattunud bakter hakkab seal paljunema ning mõne aja möödudes ei ole vesi enam ohutu juua, sest escherichia coli (E. coli) bakterite sisaldusega vee tarbimine võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme, eriti kui tegemist on patogeensete E. coli tüvedega ning eriti raskesti mõjutab selline vesi laste ja eakate inimeste tervist.
Reostus tekib kaevu pikkamööda, mitte üleöö, ja inimene, kes pidevalt vett tarbib, harjub reostusega tasapisi ära.
Reostus tekib kaevu pikkamööda, mitte üleöö, ja inimene, kes pidevalt vett tarbib, harjub reostusega tasapisi ära. Küllap seetõttu juhtub tihti, et majaomanik kiidab oma vett, kuid puhastades leitakse kaevust viiteid suurele reostusele.
Kaevu puhastuse käigus eemaldatakse kaevu põhjast sete, kuid selleks, et kaev puhastada bakterikolooniatest on vajalik desinfitseerimine.
Kui palju setteid kaev kogub, oleneb pinnasest. Valesti kasutatud vesiliiva kaev võib täituda settega vaid mõne minuti jooksul, samas kui teises, nt liivakivi kaevus võib ka pärast 10 aastat setet olla vähem kui mõni labidatäis. Üldistatult tekib keskmises Eesti kaevus siiski 5 aastaga nii 20–30 cm setet.
Kui arvestada, et sukelpump või põhjaklapp paigaldatakse kaevu põhjast enamasti 40 cm kõrgusele, siis võib lihtsasti juhtuda, et 10 aasta möödudes on sete tõusnud nii kõrgele, et ummistab pumba ja selle mootor põleb läbi. Seda 400–800 eurost kahju saab vältida, kui kaevu õigeaegselt hooldada.
Mõnikord on salvkaevu seinad sisse varisenud või nii kehvas olukorras, et sinna sisse minna on liiga ohtlik. Sellele kaevule varem tähelepanu pöörates saanuks seda veel remontida oluliselt väiksema investeeringuga.