Robertiga alustame juttu tibude juures, keda valvab puuris ringi sibav orav, täpsemalt Saaremaa loomaaiast saadud ameerika punaorav. „Esimese talve elas oravatüdruk toas, et minuga kohaneda, aga ega me suurt sõbraks pole saanud. Ta on kange iseloomuga isepäine tegelane. Kuigi on mõeldud lemmikloomaks, jalutama ma temaga ei lähe, võib jooksu panna,” märgib ta.
„Erinevate tõukanade tibusid tootsin tänavu saja ringis, müün neid, sest teen nii teisi õnnelikuks,” viib Robert jutu oma uutele lemmikutele.
Tibud mitte muna, vaid ilu pärast
„Inkubaatoris koorusid, see on lihtne, tuleb lihtsalt jälgida, et vett oleks, ja ongi kõik. Munadele on vett vaja, et niiskust hoida. Looduses niisutavad linnuemad mune oma kehaga, veelinnud käivad selleks lausa vahepeal vees sulestikku märjaks tegemas, inkubaatoris programmeerin vastavalt niiskuse ja soojuse,” selgitab ta.
Koorunud tibud saavad väga hästi hakkama ka emata, neile piisab ainult söögist, joogist ja soojast ruumist, teab ta. „Siit saab erinevaid tõuge, suuri ja väiksemaid kanu ja kukki. Ma ei tee neid munemise pärast, vaid ilu pärast. Näed, sellel seal on karvased jalad, sellel siidikana tibul on siin tutt peas püsti. Sellised erilised kanad erinevatele maitsetele,” täpsustab ta.
Tibu eest küsib Robert raha, selleks on tal tehtud hinnakalkulatsioon.