Noored tahavad põllul ja farmis suvel oma raha teenida (1)

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Noored saavad suvel taludes või farmides teha lihtsamaid töid, näiteks trimmerdada ...
Noored saavad suvel taludes või farmides teha lihtsamaid töid, näiteks trimmerdada ... Foto: Lauri Alver

Noored tahavad suvevaheajal jõukohast tööd teha ja taskuraha teenida, kuid võimalusi napib isegi maal põllumajanduses. Õpilasmalevate kohad haaratakse lennult, maamajandust õppijatel on šansse rohkem.

Pika kogemusega õpilasmaleva juht, Jõõpre kooli direktor Mati Sutt nentis, et maleva hiilgeajad olid maapiirkondades 1970.–1980. aastatel, mil kolhoosid-sovhoosid vajasid noorte tööjõudu. TPLides (töö ja puhkelaagrid) tegelesid nooremad mõne tunni päevas kõplamisega, ööbiv ehk nn suur malev tegi heina, värvis, koristas. Linnamalevad olid alles alustamas, eeskätt Tallinnas ja Pärnus haljastuse abitöödel.

Majanditega kadus maalt ka enamik malevaid. Linnas võeti 1990. aastate lõpus noori tööle valdavalt toitlustusse. Algul üksikult, kuid kui bürokraatia suurenes, siis taas rühmadena ning juhendaja roll ei olnud Suti sõnul mitte niivõrd noorte tööle rakendamine, kui just paberimajanduse korrashoidmine.

Suti sõnul on aastatuhande algusest näha malevate vajaduse suurenemist, nüüd rakendavad neid tööle omavalitsused, kes maal kasutavad noori kevadel-suvel heakorra- ja värvimistöödel. Omavalitsuste abil on malevad tugevalt jalad alla saanud ka linnas parkide, kalmistute ja ranna korrastamisel ning toitlustusettevõtetes.

Keerukas paberimajandus

Suti kodukoha õpilasmalev on Jõõpres tegutsenud 40 aastat ja muutunud tema sõnul kohalike noorte tööbörsiks.

Tagasi üles