Nädala mõte: mis ilm on?

Ilmaportaalide kuldklientide seas on esireas kõik põllumehed: vaja on teha silo, mille puhul esimene niide on ülioluline, ning kosutust vajavad põllud. Foto: Elmo Riig

Millest teie sõprusringkonnas viimastel nädalatel kõige rohkem juttu on olnud? Kas europarlamendi valimistest, mis sel nädalal toimuvad? Või ilmaradari pildist, sademetest, äikesest, raheterade suurusest ja sellest, mida on kirjutanud Kairo? Ilmast kirjutav sünoptik ja tema Facebooki leht on saanud juba rahvuslikuks aardeks, nii ei pea isegi perekonnanime lisama – kõik teavad, kellest jutt, ja kõik loevad.

Aga et seda suvist aega on meie kliimas nii napilt, on eestlaste kirglik huvi ilmaprognooside vastu igati loomulik. Ja samal ajal ka padupraktiline. Juba kevadise külmalaine ajal hakkasid teadjamad arutama, kas sel aastal on lootust mureli- või kirsisaagile, kuidas mõjus öökülm mustikaõitele ja mis toimus samal ajal mujal Euroopas. Kauge põud, öökülm või üleujutus mõjutavad ühtviisi meie enda turul pakutavat. Ja kahtlemata ka selle hinda.

Lähinädalate märksõna on kindlasti maasikad ja millal ilmataat punasele marjale rohelise tule annab. Kõiki ju huvitab, millal on soodsaim aeg talvevarusid osta, milliseks kujuneb hind. Maasikakasvataja soovitus on sel aastal moositeoga mitte venitada ja talvine magus juba enne jaani tallele panna.

Ilmaportaalide kuldklientide seas on esireas kõik põllumehed: vaja on teha silo, mille puhul esimene niide on ülioluline, ning kosutust vajavad põllud. Sotsiaalmeedia toob põllumeeste tegemised nüüdsel ajal väga lähedale ning on näha, kuidas nii mõnigi põllumees sai lõpuks kergemalt hingata, sest sademeid tuli piisavalt ja õigel ajal, teistele tegi rahe ja vihm liiga, kolmandad ootavad seni piisavalt millimeetreid oma põllule.

Põllumajandus on pöörane ala, kinnitavad ka tegevpõllumehed ise – nii palju on ilmataadi meelevallas ja kunagi pole kindlust, kuidas tehtud kulud ja investeeringud sel aastal tasa saab. Ja nagu viitab praegune regionaalminister Piret Hartman oma intervjuus, tingimuste ja meetmete kuhilast õige leidmine on paras väljakutse.

Seda rõõmustavam on tänasest Maa Elust lugeda, et on noori, kes tahavad selle tee ikkagi ette võtta. Lugesin imetlusega 14-aastasest noorest looma- ja linnupidajast, kes peab oma ettevõtlusega juba laienemisplaane ja on võtnud plaaniks oma elu vanavanemate talukohaga siduda. Ja et on hulk noori, kes tahavad suvel põllumajandusvaldkonnas tööd teha ning kogenud põllumajandusjuht julgeb olla optimistlik, et noor järelkasv ikkagi tuleb põllumajandusse tööle. Prognoos pole paha!