Terrassiehitajad teevad uusi ja põnevaid valikuid

maaelu.postimees.ee
Copy
Lehisest terrass ei vaja aastaid immutamist.
Lehisest terrass ei vaja aastaid immutamist. Foto: Puumarket

Baltimaade suurima puidu jaemüüja Puumarketi Tartu osakonna juhataja Mari-Liis Mihkelsoni sõnul on Eestis läinud moodi senisest teistsuguse pealispinna kui ka värviga terrassid. Ekspert soovitab levinud kuusepuidu asemel kasutada terrassil aga teist materjali.

Mari-Liis Mihkelsoni sõnul ostetakse mahuliselt endiselt kõige rohkem soodsama hinnaga klassikalisi sügavimmutatud terrassilaudu, mille töötlus teeb need tavalisest puidust kümme korda vastupidavamaks.

„Ilma töötlemata puitu terrassi ehituseks ei soovita, sest Eestis kliimas läheks see mõne aastaga käest ära. Kõige levinumad terrassimaterjalid on sarnase välimusega mänd ja kuusk, millest soovitan kasutada pigem esimest – männipuidu struktuur võtab paremini immutusvahendit sisse ning on seetõttu hiljem vastupidavam,“ soovitas Mihkelson.

Männipuidu struktuur võtab paremini immutusvahendit sisse ning on seetõttu hiljem vastupidavam.

Mari-Liis Mihkelsoni kinnitusel osteti värvidest varem enim roheka pigmendiga immutatud terrassimaterjali, aga nüüd on naturaalsema ilmega pruun selgelt populaarsem.

“Hinnalt ja müüdavuselt teisel kohal on termopuit, mis on kemikaalivabalt kuumuse ja auruga töödeldud. Sisuliselt pannaksegi puit spetsiaalsesse ahju ning saadakse nii pruuni tooniga ühtlane sirge laud, mis hiljem niiöelda „mängib“ vähe. Soodsama immutatud puidu meetri hind on 2 euro kandis, aga termotöödeldud materjal juba 2–3 korda kallim. Kui tavalise immutatud puidu eluiga on kümmekond aastat ja enam, siis termotöödeldud materjali puhul ka julgelt kaks korda pikem,“ kirjeldas Mihkelson.

„Termotöödeldud materjalidest kasutatakse peamiselt termomändi ja termosaart, millest viimase efektne välimus ja kõvadusaste on võrreldav troopilise puiduga ning mis võiks terrassil ka veerand sajandit vastu pidada. Kui termomänd on helekuldse tooniga, siis termosaar oksavaba ja tumedam pruun,“ lisas Mihkelson.

Uus mood

“Termosaarega koos käib üks uuemaid trende – kui puit peale paigaldatamist paariks aastaks õlitamata jätta, siis muutub see ilusalt ühtlaseks halliks. Kuna termotöödeldud saar on väga vastupidav ja sisuliselt hooldusvaba ka ilma hilisema töötlemiseta, siis inimene saabki ise valida, kas hoida pind õlitades pruun või lasta sel moekalt halliks minna,” lisas Mihkelson.

Inimene saabki ise valida, kas hoida pind õlitades pruun või lasta sel moekalt halliks minna.

„Eksootilisematest puitudest Venemaalt enam Siberi lehist sisse ei tooda ja selle koha on üle võtnud Euroopa lehis. Lehis on kõva ja nii vaigurohke puit, et sisuliselt ei peagi seda ilmastiku eest kaitsma, mis muudab ta praktiliselt hooldusvabaks. Vaigurohkuse tõttu lehist esimesed aastad polegi mõtet õlitada ja sarnaselt termosaarega saab inimene hiljem valida, kas lasta puidul ajaga ühtlaselt halliks minna või toonida tagasi pruuniks,“ lisas Mihkelson.

„Kõige hooldusvabam ja ka järjest populaarsem on komposiitmaterjal, milles on puidule vastupidavuse andmiseks lisatud tehiskiude. Seetõttu on komposiiti eriti hea kasutada väga niisketes kohtades – näiteks basseini ümbruses või paadisilla rajamiseks. Komposiitmaterjali võib värskendamiseks ka hooldada spetsiaalse puhastuskontsentraadiga, aga sisuliselt piisab kogu hoolduseks ka lihtsalt regulaarsest pesust,“ lisas Mihkelson.

Ei olegi libe

Puumarketi Tartu osakonna juhataja Mari-Liis Mihkelsoni sõnul ostsid inimesed varasematel aastatel peamiselt rihveldatud ehk soonilise pinnaga terrassilaudasid.

„Soonte sisse aga koguneb mustus, puulehed ja liiv, mida on sealt raske kätte saada ning mis niiskust kogudes hakkab tegelikult lauda kahjustama. Just peamiselt lihtsama hoolduse tõttu ongi rohkem moodi tulnud sileda pinnaga terrassid. Vastu kartust need nii libedaks ei lähegi ja ega inimesed ju tavaliselt vihmaga terrassil suurt aega veeda ka,“ ütles Mihkelson.

Tagasi üles