Suur hulk välistudengeid soovib Eestis loomaarstiks õppida

Eesti Maaülikooli linnak. Foto: Eesti Maaülikool

31. mail lõppes Eesti Maaülikoolis vastuvõtt ingliskeelsete õppekavadele. Kõige rohkem sisseastumisavaldusi laekus veterinaarmeditsiini õppekavale.

Kuni maikuu lõpuni said Euroopa Liidu riikide, Euroopa Majanduspiirkonna ning Gruusia, Šveitsi, Suurbritannia ja Türgi kodanikud esitada avaldusi kolmele ingliskeelsele õppekavale: veterinaarmeditsiini 6-aastasele bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavale. Samuti kahele magistriõppekavale: maastikuarhitektuur ning keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes. Vastuvõtt kolmandast riikidest pärit üliõpilastele lõppes juba varem, edastas ülikool.

Eesti Maaülikooli õppeosakonna peaspetsialisti Vaike Reisneri sõnul oli ootuspärane, et kõige rohkem sooviavaldusi laekus veterinaarmeditsiini õppekavale. „Jällegi on näidanud väga suurt huvi meie juurde loomaarstiks õppima tulla Soome kandidaadid: kokku laekus sellele õppekavale 71 avaldust, sealjuures 46 kandidaati on Soomest. Meie loomaarstiõpe on tasemel ja see on teada nii lähiriikides kui ka kaugemal,“ tõdes Reisner.

Ingliskeelsetele magistriõppekavadele keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes ja maastikuarhitektuur oli konkurss mõnevõrra väiksem ja neile avatakse lisavastuvõtt 13. kuni 21. juunini. Veterinaarmeditsiini õppekaval ilmselt lisavastuvõttu ei tule, kuid see selgub lõplikult pärast vastuvõtuavalduste läbi vaatamist, kui on teada, kas kandidaadid vastavad vastuvõtuks seatud tingimustele.

Umbes 10% Eesti Maaülikooli üliõpilastest on välisüliõpilased või siia ajutiselt õpirändega semestriks või paariks õppima tulevad vahetusüliõpilased teistest riikidest. Vaike Reisner tõdes, et rahvusvahelistumine ja teadmiste vahetus teiste maailma ülikoolidega, samuti välisüliõpilased ja -töötajad on Eesti Maaülikoolile olulised, sest uute ideede ja kogemustega kokku puutumine aitab ka Eesti õppe- ja teadustöö kvaliteeti hoida ja parandada.