REISISOOVITUS Rododendronite maailm Babīte männikus

Copy
Rododendronite kõrgust võrrelge pildi nurgas olevate inimeste kasvuga. 
Rododendronite kõrgust võrrelge pildi nurgas olevate inimeste kasvuga. Foto: Jaan Mettik

Kevadsuvel jääb Lätis silma, et seal armastatakse rododendroneid rohkem kui Eestis, neid näeb maitsekalt kokku sobitatud rühmadena nii linnaparkides kui koduaedades. Selle taga on suuresti bioloogiadoktori ja akadeemiku Rihards Kondratovičsi (1932–2017) 60 aastat väldanud töö.

Kirjanduse andmeil müüdi Lätis esimesed rododendronid K. Vagneri aiaäris 1820. aastal ja meie ühine kuulus pargikujundaja Georg Kuphaldt (1853–1938) kasutas Riia linnaaednikuna seitset rododendroniliiki-sorti. Jõudsalt hakkasid need taimed levima aga 20. sajandi viimasel veerandil tänu R. Kondratovičsi pühendumisele.

Läti rododendroni­kuningas

Rihards Kondratovičs kasvas talulapsena metsamehe peres. Ta käis Talsi keskkoolis, õpetaja V. Dreimanis oskas toetada loodusearmastust ja pani õpilased ristamiskatseid tegema. Aretushuvi süvenes Läti Ülikooli bioloogiateaduskonnas. 1957. aastal sai R. Kondratovičs ülikoolile kuuluva Riia botaanikaaia direktoriks. Seal keskendus ta rododendronite uurimisele ja kaitses 1964. aastal kandidaaditöö, mille teema oli rododendronite introdutseerimine Lätti. Selleks ajaks oli botaanikaaias kasvatada proovitud u 400 üle ilma hangitud rodoliiki. Kondratovičs valis neist välja 76, mida saab Läti oludes kasvatada või sordiaretuses kasutada. Sedasi hakkasid Lätis levima nt k­amtšatka (R. camtschaticum), kanada (R. canadense), pehme (R. molle) ja kuldrododendron (R. chrysanthum).

Kuid ülikool nõudis samuti oma – Kondratovičs töötas seal aastate jooksul nii botaanikateaduskonna dekaani kui ka teadusprorektorina. Võib-olla tänu sellele õnnestus tal asju aga nõnda suunata, et ülikooli allasutusena loodi Babīte rododendronite uurimis- ja aretuskeskus. Kogu Baltikumis ei ole kohta, kus mais ja juunis näeks õitsemas nii palju meie kliimasse sobivaid rododendroneid.

Tagasi üles