Looduskalender ⟩ Kasevihtade tegemine võib sel aastal osutuda keeruliseks

Kasevihad. Foto: Margus Ansu

​Eestlased on ikka vägev loitsurahvas. Tasus vaid paar aastat üle Eesti laulda „jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks, teiseks juuniks“, kui rahvas ongi juuni alguseks päikesest põlenud.

Mari Kalkuni vihmaloitsu mõju saime tunda laulupeol, kui ikka tuhanded vetevalamist sõnuvad, siis ta tuleb. Aga tasub neid loitse õigel ajal ja õiges kohas pruukida. Tartumaal, kus viimane sadu oli kuu aega tagasi ja siiski sadas lund, oli maa nädalavahetuseks krõbekuiv.

Tõsi, aeg-ajalt on pilvekesi mööda heljunud. Pühapäeval, kui üht sellist nägin, panin loitsu läbi nutitelefoni üürgama ja aitäh Marile! Tuli selline sadu, mis jõudis ka herne juure alla ja kohe õitsema puhkevate vaarikate marja kergituseks. Iseasi, selliste loitsude puhul on see, et neid peab oskama tühistada ja lõpetada. Ei unista me ju keegi kevadpäevitusega suviläbi loikudes sumbata.