Keskkonnaamet kontrollib pesitsusrahust kinnipidamist politsei-ja piirivalveameti kaugseire toel. Droonide abil vaadeldakse metsamassiive, et tuvastada metsalangetusmasinad.
Metsa kohal lendavad droonid
Keskkonnaameti Ida- ja Lääne- Virumaa büroo juhataja Käthlyn Lizdenisi sõnul hoiab droonide kasutamine pesitsusjärelevalves kokku ressurssi ning aitab ameti ees seisvaid ülesandeid efektiivselt lahendada. “Droonidest on suur abi just metsamassiivides vaatluste tegemisel, sest ilma kaugseiredroonide abita nõuab see suurte alade läbikäimist raskesti ligipääsetavates kohtades,” selgitas Lizdenis.
Kaugseiret teeb Keskkonnaamet kogu pesitsusrahu perioodi vältel. Enamasti on eesmärgiks saada objektist terviklik ülevaade ja tuvastada metsades metsalangetusmasinad.
“Hetkeseisuga on kaugseire vaatlus tehtud Ida-Virumaal, kuid selline võimekus on olemas kõikides maakondades. Seniste seirelendudega raietegevust ja rikkumisi tuvastatud ei ole. Küll aga metsades on toimetamas nähtud metsauuendustehnikat ja maaparandussüsteemide hooldusega tegelevaid ekskavaatoreid,” ütles Käthlyn Lizdenis.
Keskkonnaamet kasutab ligi 50 mehitamata õhusõidukit nii järelevalves operatiivselt objektide ülevaatuseks kui ka planeeritud lendudena objektide mõõdistamiseks. Amet on varustanud droonidega kõik oma bürood ja koolitanud ligi 70 pilooti.
Tänaseks on Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud 1543 maaüksusel ja keskkonnakaitseinspektoritel on tulnud peatada 16 raiet, kaitsealadel raietegevust avastatud ei ole.