Taimekahjustajate monitooring aitab taimekaitsetöid planeerida

20. nädalaks avaldunud taimede füsioloogilised kahjustused mai alguse külmade ja pritsimise koosmõjul Foto: METK

Maist juulini teostab Maaelu Teadmuskeskus taimekahjustajate monitooringut. Seire eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest.

Teemat kommenteerivad Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots ning METKi vanemteadur Pille Sooväli.

METK monitoorib taimekahjustajaid alates 2014. aastast. 2023. aastal vaadeldi taimekahjustajate esinemist ja levikut ca 225 põllul. Seirete põhjal kogutud info on kättesaadav interaktiivsete kaartide läbi, avaneb uues vahekaardis kus näidatakse taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad ning täpsem info kultuuri, sordi, agrotehnika ja eelvilja kohta.

Teadmine taimekahjustajate levikust aitab tõrjetöid õigeaegselt alustada, suurendab taimekaitsetööde efektiivsust ning võimaldab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist. Enamlevinud kahjustajateks on lehetäid ja hiilamardikas.

"Professionaalsel taimekaitsevahendite kasutajal on kohustus järgida integreeritud taimekaitse üldpõhimõtteid. Erinevate võtete integreerimine aitab hoida taimekaitsevahendite kasutamise majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel, samuti väheneb oht inimeste tervisele ja keskkonnale," sõnab METKi taimekaitseosakonna juhataja ja vanemteadur Pille Sooväli.

Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots teab, et METKi taimekahjustajate monitooring on põllumehele vajalik. Tema sõnul aitab see põllumeest ühtlasi teadusele lähemale tuua.

Põllumehel on endal keeruline monitooringut teha, sest kõiki uusi taimehaiguseid ja -kahjureid ei ole võimalik tunda. Samas on monitooringu tegemine enne taimekaitsetöid PRIA põlluraamatu täitmiseks vajalik. Tööde planeerimiseks on vaja teada, millal kahjustajaid piirkonda oodata on ning METKi kogu Eestit hõlmav taimekahjustajate monitooring annab sellest hea ülevaate. Kiiduväärt on, et kogu info saab Whatsapp’i grupist kiirelt kätte," räägib Ajaots.

Kiiduväärt on, et kogu info saab Whatsapp’i grupist kiirelt kätte.

Lisaks on tema sõnul oluline jälgida seireajalugu, mida põllumees ise nii täpselt ei jälgi, kuid METKi taimekahjustajate monitooringu keskkonnast saab selle kiirelt kätte.

Ajaots lisab, et koostöös monitoorijatega on nad Lääne-Tartumaal pilootprojektiga teinud nullalad, kus taimekaitsevahendit ei kasutata ja taimefoon on sekkumata. „Selliseid nullalasid peaks tegelikult rohkemgi kasutama, sest tuleviku tarbeks saab nende järgi hinnata, kas on päriselt vaja panna nii palju taimekaitsevahendit. Võimalik, et saab ka vähem, mis on majanduslikult soodsam ja keskkonnasõbralikum,“ soovitab ta.

• Igal nädal postitatakse monitooringu tulemused veebilehele pikk.ee avaneb uues vahekaardis ja metk.agri.ee.
• Seejärel jagatakse neid põllumajandustootjatele nii Facebookis kui ka Whatsapp'i grupis.