Perepuudeks on tavaks nimetada mitme sordiga viljapuid. Enamasti, ent mitte alati on perepuus ühe ja sama liigi mitu sorti, aga kaval ja osav aednik võib ühelt puult ka rohkem kui ühe liigi vilju noppida. Õunu ja virsikuid või ploome ja pirni siiski ühelt puult ei saa, ole kuitahes kaval.

Milleks üldse perepuu?

Põhjuseid on enam kui üks: aias saab pidada rohkem sorte, kui sinna puid mahub, ning saaki saab suurendada tolmlemisvõimaluste avardamise abil. See on eriti oluline ploomi-, kirsi- ja pirnisortide korral, sest nende seas on sorte, kel omal kas polegi õietolmu või ei viljastu neil õied oma tolmuga.

Samuti aitavad perepuud uute sortidega tutvuda, nii saab nõudlikke sorte kasvatada vastupidavama alussordi võras. Alahinnata ei tasu ka lihtsalt tegemislusti.

Õunapuud

Alussordiks (ehk toesemoodustajaks) võiks valida mingi hea vastupidavusega sordi, „Antonovka” või „Sügisjoonik” näiteks.