Põllupidajad valmistuvad jüripäeva järel startima

OÜ Weiss tegevjuht Kalmer Metsaoru eelmisel põuasel suvel oma põllul. Senine kevad talle aga meeldib: „Selline peabki kevad olema, mitte et on korraga kõmm! kuiv.” Foto: Mailiis Ollino

Rahvakalendri järgi algab jüripäevast põllumajandusaasta ehk kevadised põllutööd ja karjatamine, uusaja maaharijad tegid tööotsa lahti enne 23. aprilli. Ilmataat pani nad pausile, aga stardivalmis olijatele ütleb vanasõnagi, et enne jürit annab külma, pärast jürit sooja ilma.

Tagasipõikena oli läinud aasta jürikuu keskmiselt soe, kuiv ja päikesepaisteline ning ööpäeva keskmine temperatuur tõusis viie kraadini juba 7. aprillist, põllupidajatele algab sellisest püsivast plussist taimede kasvuperiood. Sellekevadine jüripäevaeelne juturing eri paikade teraviljakasvatajatega veenis taas, kuidas asukoht mõjutab tööjärge ja külvide talvitumist.

„Keset Eestit on ilmastik põllumeest alati soosinud, aga vaadates siin ümberringi, näiteks Pärnu või Narva kanti, siis nendel on palju hullem,” ütles Meelis Venno, kes on Jõgevamaal ASi Adavere Agro tegevjuht.

Hilisevõitu kevad

Adavere Agro kasvatab oma piimakarjale söödavilja. Talinisu ja talioder elasid Venno sõnul talve üle, aga ligemale 500 hektarile tehtud talirapsikülvist kolmandik ei anna ilmselt saaki vastu.

„Tänavune kevad on põllumehe jaoks hilisevõitu, tavaliselt saab 15. aprillil minna igasuguseid töid tegema, aga praegu on muld külm ja nätske,” nentis Venno.