Värskeid mõtteid otse Maamessilt: me peame hakkama puitu taaskasutama

Eestis hakatakse soodustama puidust ehitamist, samuti mõeldakse puidu taaskasutamise võimaluste arendamise peale, räägiti täna Maa Elu stuudios toimunud vestlusringis "Puit kui kestlik ehitusmaterjal ja süsiniku siduja".

Euroopa Komisjoni ettevõtluse peadirektoraadi asepeadirektor Maive Rute tõdes, et kui Euroopa Liidus põletatakse mahavõetud puidust umbes kolmandik, siis Eesti puhul on probleemiks, et riigist viiakse välja palju puitu sellele lisaväärtust andmata.

“Poliitiline raamistik, milles me toimime, on muutumas,” sõnas Rute ja selgitas, et tulevikus on eesmärgiks puitu rohkem taaskasutada. Puit kui ehitusmaterjal läheb rohkem hinda ja selle kasutamist ehituses hakatakse rohkem soosima. “Vanapaberit me oskame koguda ja taaskasutada, aga puiduga nii hästi ei ole, selleks pole õiget tehnoloogiat ja palju puitu läheb põletamiseks,” nentis Rute.

Rute sõnutsi on tulemas uus ehitusmaterjalide seadus, mis senisele põhiliselt konstruktsiooni turvalisusele ja ohutusele keskendumisele lisaks võtab arvesse kasutatavate materjalide kliima jalajälge. Puit seob õhust kasvuhoonegaase, seega annab see plusspunkte puidu kasutamiseks ehitamisel.

Kliimaministeeriumi ehitusosakonna juhataja Kaja Pae sõnutsi on puit uskumatult tark materjal ja lisaks süsinikusidumise võimele on tal veel hulk eeliseid. “Puidu sisekliima on ülihea, inimene tunneb ennast puithoonetes hästi,” kiitis ta.

“Puit on tulevikumaterjal,” rõhutas ka RMK juht Mikk Marran. Ta tõi välja, et 40 protsenti Eesti turul olevast toorainest tuleb riigimetsast ja see on väga kvaliteetne. “Tihti inimesed arvavad, et metsaga tegelemine lõpeb, kui uus taim on maha istutatud, tegelikult siis töö alles algab – mitukümmend aastat hooldustöid, mis tagab, et 70-100 aasta pärast on meil majandusmetsast võimalik tuua välja kvaliteetset puitmaterjali.

Marrani sõnutsi on RMK uue arengukava kohaselt eesmärgiks, et riigimetsast varutav puit saaks maksimaalselt Eestis väärindatud. Praegu läheb suur osa vähem väärtuslikust puidust laevadega riigist välja, sest siin pole piisavalt tehaseid, kes seda materjali väärindada suudaks.

"RMK kutsub investoreid üles tulema välja ideedega, kuidas praegu ülejäävat 0,7 miljonit tihumeetrit vähemväärtuslikku puitu Eestis väärindada. Loodan, et tekib huvi seda materjali Eesti vabariigi pinnal väärindada,” sõnas Marran.

Rutegi rääkis vajadusest puidukeemia tehaste tekkeks.

Paraku on hiljutine Fibenoli otsus oma uus tehas Lätis avada halb näide olukorrast siinsel turul.

ASi Raitwood juhatuse esimees Ivar Dembovski tõdes, et investeeringu tegemiseks on vaja tooraine saamise kindlust, see on investorile võtmeküsimus. “Seda mitte ühe ministri tööaja perspektiivis, vaid vähemalt paarikümne aasta vaates," rõhutas ta. "Kui seda ei ole, siis on investoritel raske positiivseid otsuseid langetada. Kui usaldus on investoritel riigi suhtes kadunud ja metsasektoris on sõnumid kord nii, kord naa, siis usalduse taas ülesehitamine võtab aega.”

Kliimaministeeriumi esindaja Kaja Pae tõttas siinkohal märkima, et loodava kliimaseaduse üks eesmärkidest on fikseerida puidu aastane raiemaht lähikümnenditeks. Riigi eesmärk on soodustada hoonete ehitamist puidust. "Riigihangete strateegiasse on sisse kirjutatud, et avalikud hooned ehitatakse eelistatult puidust," lisas ta. "Me teeme riigi poolt samme, et ehitataks puidust."

Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera nentis, et praegu kasutatakse puitu ehitamisel liiga vähe, üheks põhjuseks on hind – puidust ehitada on tihtipeale kallim. Suuremad puithooned on avaliku sektori tarbeks ehitatud. Lisaks pole meie inimesed mentaalselt valmis oma kodu puidust ehitama, ikka tahetakse, et kodu oleks kõva kivimaja.