Tormimurtud kuuskede puit meelitab ligi kuuse-kooreüraskit

Lõppenud talvel murdus metsades lume raskuste all palju männioksi, mis võib uusi kahjusid põhjustada. Foto: Marko Saarm

Metsas ise kasvama hakanud ja külmikus talvitunud männiistik eritavad erinevat lõhna, mis mõjub kahjurputukatele erimoodi. Iga natukenegi metsateemasid jälgiv inimene ei saa kõrvale vaadata faktist, et meie metsad muutuvad ning samas kimbutavad neid üha uued kahjurid ja haigused.

Eesti Maaülikooli teadlane Astrid Kännaste seletab üraskite levikut taimede ja putukate vahelise keemilise kommunikatsiooni abil. Taimede lõhn mõjutab putukate käitumist. Sõltuvalt taime liigist, sordist, vanusest ja kasvukeskkonnast võib taimede lõhna koostisesse kuuluda isegi kuni sada erinevat orgaanilist ainet. Nende hulgas leidub ühendeid, mille teke on vähemal või rohkemal määral seotud taimede kasvutingimustega.

20 aastat tagasi osales Kännaste rootslaste projektis, mis uuris, miks jäävad looduslikult kasvanud seemikud hariliku männikärsakast (Hylobius abietis) võrreldes üheaastaste puukoolis kasvatatud taimedega puutumata.

Põhjus oli taime lõhnas.