Eesti on põhjapoolseim maa, kus viinamarju avamaal kogu selle territooriumil kasvatada saab. Arusaadavalt siiski mitte just päris igas kohas – viinapuu tahab kasvuajal palju päikest ja sooja, isegi kui sort talvel külma ei karda. Kasvuhoonesortide valik Eesti jaoks on üüratu, ent isegi avamaale sobivaid sorte korjub kokku kolmekohaline arv. Viinapuu on Eestis juba ammu tavakultuur, mitte enam lõunamaine eksoot nagu kunagi.

Paremini sobib meie kliima laua- ja universaalsortidele, hinnatud veinisorte on meil keerulisem kasvatada. Eelkõige seetõttu, et klassikalised veiniviinamarjad on hariliku viinapuu Vitis vinifera sordid, kes aga Eestis kipuvad talvehellad ja haigustele vastuvõtlikud olema ega tarvitse ka piisavalt suhkruid marjadesse koguda.

Eestis on enam levinud hübriidsordid – hariliku viinapuu ristandid teiste ja vastupidavamate sortidega. Lauamarjadena ongi ristandid põnevamad oma rikkalikumate maitsete ja välimusega. Enam kasvatatakse meil naabrite (Läti, Leedu ja Venemaa) aretatud sorte, ent esindatud on ka näiteks Ukraina ja USA. Eesti viinamarjakasvatajad ei ole sortide aretamist ja registreerimist südameasjaks küll (veel?) võtnud, ent päris võõras see teema pole meilgi. Eesti omi aretisi on olemas küll, neid kasvatatakse ja ka levitatakse.

Kommentaarid
Copy