Uus trend: aiaomanik läheb külalistega kasvuhoonesse vanni

Klaasmaja aitab vee puhtama hoida. Foto: Erakogu

Kasvuhoone pole sugugi vaid taimede kasvatamiseks, üha enam soetatakse neid koduhoovidesse, et luua sinna välivanniga kodune spaa, kus külalistega lõõgastuda.

A-profiil OÜ üks tegevusvaldkondi on ka välispaa vannide importimine, edasimüük ja hooldus. Ettevõtte müügijuht Tever Liiv rääkis, et Skandinaavias ja Lääne-Euroopas on välispaa vannid olnud populaarsed juba aastaid. Eesti on järk-järgult jõudmas heaoluriikidega sarnasele tasemele ehk ka mugavus ning luksuskaupade tarbimine on kasvavas trendis. „Inimesed muutuvad üha mugavamaks ega viitsi enam ühisspaadesse minna. Kodune spaavann on privaatne ning mugav lahendus,” ütles ta.

Arctic Spas OÜ juhatuse liige Rain Metsma usub, et tulevikus pööratakse oma maja ehitamisel aina enam rõhku jätkusuutlikkusele ja majad muutuvad pigem väiksemaks. See trend annab aga hea võimaluse ehitada kodule lisaväärtust loov väliruum. „Väliruumid, sealhulgas välivannid, muutuvad üha olulisemaks, kuna need pakuvad lisaväärtust kodu mugavusele ja esteetikale, pakkudes samal ajal võimalust lõõgastuda ja taastuda koduseinte vahel,” rääkis ta.

Õu võimaldab vabamat õhkkonda

Metsma sõnul kuuleb ta tihti klientidelt tagasisidet, et sisemullivann leiab vähe kasutust, sest tihti tuntakse, et sinna on justkui pisut imelik koos sõpradega minna. „See peegeldab soovi jagada lõõgastumishetki sõprade ja perega vabamas ning avaramas keskkonnas, mida õu kindlasti pakub,” ütles ta.

Peamised põhjused, miks soovitakse luua n-ö koduse spaa võimalused hoovi, peituvad tema hinnangul soovis jagada kvaliteetaega lähedastega mugavas ja mitteformaalses keskkonnas.

Koduse õuespaa eelis on ka see, et otsitakse viise, kuidas kiire elutempo keskel hetkeks aeg maha võtta ja end taas laadida. Metsma sõnutsi maksab kõige populaarsem mullisüsteemiga õuevanni mudel 14 390 eurot, keskmiselt müüakse selliseid aasta jooksul 20–30.

Koduspaadest eelistavad Liiva sõnul eestlased pigem mahukamaid ja suuremaid välispaa vanne, et seal ka külalistega koos aega veeta ja lõõgastuda.

„Samuti pigem valitakse hea varustusega vannid, mitte basic-mudelid. Eestlased armastavad luksust ja mugavust ning on ka selliseid kliente, kes kodust välispaa vanni koguni neli-viis korda nädalas kasutavad,” märkis ta.

Ilma pärast muretsema ei pea

Kuna Eesti ilmad on üsna heitlikud ja sooja aega väga pikalt pole, võimaldab klaasmajas asuv bassein või mullivann Vitavia Eesti esindaja Marge Laane sõnul märksa pikemat ning stabiilsemat kasutusaega. „Lisaks soojapidamisele saame klaasmajas basseini puhtama hoida, sest see kaitseb basseini looduses lendleva tolmu, lehtede ja okste eest. Samuti saame seal putukate eest varjuda,” selgitas ta.

Tänu klaasist seintele ning katusele säilib tema sõnul vaade ümbritsevale ning saab nautida lisaks päikesepaistelistele ilmadele ka sombusemaid päevi, vihma krabinat klaaskatusel ning öist tähistaevast. „Kui on aga soov, et naabrid või möödujad sisse ei näeks, siis saab küljeklaasi vajaminevas kohas peegelkilega üle kleepida. Möödujad sisse ei näe, basseinis nautleja välja aga küll,” rääkis ta.

Paljud linnaaiad pole tema sõnul alati piisavalt ruumikad ning suur bassein ei pruugi ära mahtuda. „Saab valida nii väiksemaid basseine kui ka mullivanne, nii soojendusega kui ilma. Lisaks basseinile või mullivannile saab selle sisustada elus- või kunsttaimedega ning aiamööbliga, muutes koha troopiliseks puhkepaigaks,” lausus ta.

Nii mõnigi pole Laane sõnul basseini või mullivanni soetamist isegi kaalunud, sest pole leidnud sobivaid tingimusi selle pidamiseks. „Paljud pole tulnud selle peale, et atraktiivne kasvuhoone võiks vajalikud tingimused luua ning tänu sellele oma kodus ajaveetmise võimalusi spaamõnudega täiustada,” rääkis ta.

Välimassaživann on mõnus koht lõõgastumiseks. Foto: Erakogu

Nutikaid lahendusi jagub

Liiva sõnul on see, et vannid on ühenduses koduse wifiga, muutunud eestlaste seas juba väga tavapäraseks. Ent populaarsust kogub ujumisspaa vannide trend, kus vann on veidi suurem ja sellel on vastuvooluseade, et selles saaks kohapeal ujuda. „See on justkui basseini ja välispaa vanni hübriidvann, mis hoiab kokku nii ruumi kui ka raha, sest kahte eraldi toodet pole vaja osta,” selgitas ta.

Metsma rääkis, et senisest enam on hakatud rõhku panema kasutusmugavusele. „Kui jätta kõrvale vee temperatuuri automaatne hoidmine, helisüsteemid, massaažifunktsioonid ja leedvalgustus, siis kõige enam paelub meie kliente võimalus õuevanni näitajaid äpist kontrollida,” lausus ta.

Wifi ühenduvus võimaldab tema sõnul juhtida välivanni nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu. Kasutajad saavad muuta vee temperatuuri, lülitada sisse valgustust, käivitada massaažidüüse, jälgida vee puhtuse parameetreid ning samuti vaadata, kui palju nende õuevann elektrit tarbib.

Lisaks on nii mõnelegi kliendile väga oluline energiatõhusus ja keskkonnasäästlikkus – tarbijad otsivad võimalusi, et vähendada oma igapäevast jalajälge. „Meie välivannide valikus on ka selliseid mudeleid, mis soojendavad vett puukütte abil ega vaja elektriühendust. Olemas on ka hübriide. Puuküttega vannide suur eelis on see, et välivanni saab lihtsalt ja mugavalt paigaldada ka kaugematesse kohtadesse, kus puudub juurdepääs elektrivõrgule või kus tihti esineb talvisel ajal elektrikatkestusi,” ütles ta.

Samas näeb ta tulevikus n-ö traditsiooniliste kümblustünnide kategoorias nõudluse vähenemist, seda peamiselt tänu nende hooldusele kuluva aja tõttu.

Mida läbi kaaluda

Kui otsus endale koju mõni välispaa element luua on vastu võetud, tasub Liiva sõnul esmalt läbi mõelda, mitmekesi seal lõõgastuda soovitakse, sest sellest lähtudes tuleb valida vanni suurus. Läbi tuleks mõelda ka see, milliseid funktsioone vannile soovitakse.

Metsma hinnangul tuleks selgeks mõelda seegi, kas spaa on täiskasvanutele või peab see sobima ka lastele. Spaa asukoha ja paigutuse valikul võiks arvestada nii privaatsuse, päikesevalguse, tuule suuna ja üldise maastikuga. Samuti tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas õuevann ülejäänud aia või õue kujundusega sobitub ning kas õuevann n-ö uputada terrassi sisse või jätta terrassi peale.

„Eelarve kindlaks määramisel tuleb lisaks ostuhinnale arvesse võtta paigalduskulu, hooldust ja tulevasi kulusid, nagu elekter, vesi ja hooldusvahendid. Tehniliste nõuete, nagu veevarustuse, elektriühenduste ja drenaaži mõistmine aitab kindlaks teha, kas valitud asukoht sobib,” ütles ta.

Laane sõnul peaks kaetud kodust spaalahendust kaaluv inimene kõigepealt oma aias leidma optimaalse veesilma ja selle jaoks sobiliku suuruse ning kujuga klaaskasvuhoone. „Basseini, mullivanni või tünni olemuse põhjal selgub, kas kõigepealt oleks vaja paika panna kasvuhoone ja veesilm selle sisse või vastupidi,” lausus ta.

Ta soovitab kasvuhoonesse kohe ka vee ja elektri nõuetekohaselt sisse viia, sest see annab hiljem palju võimalusi juurde. „Vee viimiseks ei pea kaunilt kujundatud majas suvaline voolik looklema, selleks on võimalik valida erinevate aiakraanide vahel,” märkis ta.