/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
/nginx/o/2024/04/17/16009510t1h2ded.jpg)
Et põllukündmist võiks spordiks kutsuda, on raske uskuda, ometigi toimuvad juba augustis esimest korda Eestis kündmise maailmameistrivõistlused ning asjatundjad liigitavad tegevuse just tehnikaspordiks.
Eestit esindavad MMil kaks meest: tavaatrade klassis Raido Kunila ja pöördatrade klassis Priit Puuorg. Selleks, et suurvõistlusele pääseda, tuli sügisel kohalikel meistrivõistlustel oma klassi võit noppida.
Priit Puuorg alustas künnispordi harrastust juba väga noorelt ning esimesed Eesti meistrivõistlused tegi ta kaasa 2006. aastal. Ütlus „anna aega atra seada” sobib tema iseloomustamiseks hästi, sest pidev harjutamine ja järjepidevus viis ta üle-eelmisel aastal Iirimaale tema esimesele MM-võistlustele, kus ta saavutas väga tugeva 10. koha. Veidi varem, 2015. aastal võttis ta osa ka Šotimaal peetud Euroopa meistrivõistlustest.
Elutähtis logiraamat
Aga miks üldse selline ala, seda enam, et Puuorg tegutseb hoopis kaevetööde valdkonnas? „Olin sellega varem pisut kokku puutunud, aga kui oli aeg eriala valida, tulin Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli puhtalt sellepärast, et siin oli võimalik künnivõistlustega tegeleda,” rääkis Puuorg. Nimelt oli samas koolis õppinud ja kündmisega tegelenud ka tema sugulane, mistõttu ei olnudki tal rohkem põhjusi vaja.
Läbi aastate on ta saanud kõvasti vatti, et end kündmise alal täiendada. Treenimise käigus on ta pidanud ka nn logiraamatut – pealtnäha kulunud, kortsunud ja kohati isegi määrdunud tavalist ruudukaustikut, kus on aga sees kõiksugused märkmed. „Kui see peaks võistluste käigus kaduma, on jama majas, sest siin on veerand kogu asjast – peenhäälestus, milleta jäävad lõpppunktid tulemata,” kirjeldas Puuorg.
/nginx/o/2024/04/17/16009514t1hbe44.jpg)
Laias laastus käib künnisportlase aastaring Eestis nii, et kevadel hakkad masina ettevalmistusega tegelema, teritad terasid, sätid adra traktoriga kokku, et põllule minnes kõik valmis oleks. Siis teed logiraamatu abil treeningut, lisad märkmeid, vaatad videoid ja muudkui õpid ning paned kõrva taha.
Põllul harjutamise aega just üleliia pole, sest kunstitöö, mida künnisportlased põllul harrastavad, ei ole põllumajandustootja silmis just väga hinnatud ning väärtuslikku põllumaad ei taha harjutamiseks paljud põllumehed anda. Ometi on igal aastal vajalikud kokkulepped saavutatud.
Harilikult toimuvad suurvõistlused, kohalikud ja ülemaailmsed, sügisel, mis annab harjutajatele vabamad käed. Sel korral toimub MM aga augusti keskpaigas, mis teeb harjutuspõldude leidmise keerulisemaks.
„Minimaalselt kuu aega enne tuleb kindlasti põllu peal harjutada, ideaalis võiks rohkemgi,” sõnas Puuorg.
Sihiks esikoht
Otsest treenerit tal ei ole, ent Eestis teeb ta koostööd Kaspar Järvalaga, olles ühtlasi ka Kaspar Järvala künniklubi liige. Järvala on asjaga tegelenud 30 aastat, olnud tavaatrade klassis pidev võidutseja ja Eestit mitmel MMil esindanud.
Kaspar Järvala jääb seekord võistlustest kõrvale
/nginx/o/2024/04/17/16009513t1hcb0f.jpg)
Kes vähegi künnivõistlustest kuulnud, teab kindlasti Kaspar Järvala nime. Juba 30 aastat tavaatrade klassis võistelnud mees, kes on ka Eesti künniseltsi juhatuse liige, on korduvalt Eesti meistrivõistluste võite noppinud ning laias maailmas suurvõistlustel osalenud.
Sel korral jääb Kaspar Järvala (pildil) aga paraku MMist kõrvale ning selle üle ta muidugi uhke ei ole. „Olen 30 aastat selle nimel tööd teinud, et kui üks kord MM Eestis toimub, saaksin kindlasti osaleda. Aga eelmisel aastal oli kohalike võistluste ajal mu elus üks negatiivseimaid hetki ja ma ei suutnud seda võitu saada,” tõdes Järvala, oskamata oma pettumust isegi sõnadesse panna.
Samas tunneb ta heameelt, et on saanud künnisporti sellisel tasemel teha ning üle maailma võistlustel käia, tuttavaidki on aastate jooksul üle maailma kogunenud.
Ja hoolimata asjaolust, et ta ise seekord võistelda ei saa, toimetab ta siiski ettevalmistuste juures täie hooga. Näiteks aitab ta välismaa tiime traktorite rentimisel, sest teiselt poolt ookeani on võistlusmasina siia transportimine pehmelt öeldes paras peavalu.
Nii on tehnika vastu huvi tundnud näiteks Austraalia, Uus-Meremaa, Austria ja Kosovo tiim. „Aga renditraktorit polegi nii lihtne leida, eriti suvisel ajal,” sõnas Järvala.
Ent kuidas mõjutab võõras tehnika tulemust? Künnisportlase sõnul mõjutab kindlasti, ent näiteks Austraalia ja Uus-Meremaa mehed tulevad kuu aega varem Eestisse, et trenni teha ja masinatega harjuda. Tavaliselt on enne võistlusi ametlikuks treeninguajaks ette nähtud nädal. Aga keegi ei keela muidugi omal käel rohkem harjutada.
Koostööd on tehtud ka Iirimaa treeneri Ronald Coulteriga, kelle käe all on näiteks treeninud ka seitsmekordne MMi võitja.
Tiitlivõistluste tugevamatest konkurentidest tõstabki Puuorg esile Iirimaa, Austria ja Šveitsi mehed. „Näiteks iirlased võidavad sageli. Nende kliima võimaldab ka aasta ringi künda ja harjutada,” sõnas Puuorg. Samas on ta enda siht MMil ikkagi esikohta püüdma minna. „Mis siin muidu vaeva näha,” tõdes ta.
Ta usub, et eestlastel on oma riigis toimuvatel suurvõistlustel ikka eeliseid ka, kuigi kui vaadata lätlaste tulemusi eelmisel aastal Lätis toimunud MMil, läks neil küll vastupidi. „Ju siis ei pidanud närv vastu,” arvas Puuorg.
Tema hinnangul on kõige tähtsam võistluse käigus rahulikuks jääda, sest tehnikaspordile kohaselt juhtub seal igasuguseid viperusi: vahel pead poole künni pealt hoopis mutrivõtmeid otsima minema ja masinat putitama hakkama. „Kõik olukorrad tuleb ära lahendada,” nentis ta.
Võistlustel saab iga võistleja oma platsi, kus tarvis ära teha kindlad elemendid. Võisteldakse kahel päeval, ühel päeval rohumaal ja teisel kõrremaal. Iga vao puhul hindavad kohtunikud kündja oskusi ning on 12 punkti, mida hinnatakse – alustades vao sirguse ja sügavusega, kuni umbrohu hävitamise ja üldmuljeni välja.
Rändauhind
/nginx/o/2024/04/17/16009512t1h3daa.jpg)
Rändauhind, mille Priit Puuorg sai sügisel Eesti meistrivõistluste võiduga teist korda enda kätte. „Kui selle esimest korda sain (kaks aastat tagasi – toim), olin sellest juba nii kaua unistanud ja see oli mu jaoks nii tähtis, et ei julgenud seda kodus hoidagi. Mõtlesin, et äkki keegi varastab ära,” meenutas Puuorg, samal ajal demonstreerides, et raske auhinna tõstmiseks on omajagu meherammu tarvis.
„Jüri Lai võitis seda auhinda vist lausa 14 korda järjest, mul ikka andis ära murda seda tema käest,” rääkis ta uhkusega.
Ader, millega Puuorg võistleb, on tema käsutuses juba 2010. aastast saadik ning selle on ta aastate jooksul millimeetriteni paika sättinud. Ent võistlustraktoreid on tal olnud erinevaid. Siiamaani on nad saanud kaubale Tatoli ASiga, kellel on olnud pakkuda mõni laomasin või hoopis seisev kliendi traktor.
Aga traktoril ja traktoril on vahe. Näiteks ei saa laiade rehvidega võistukündi teha, siis on tarvis leida kitsad rattad. Aga ka näiteks traktori kõrgus mõjutab kündmist: mida kõrgem masin ja ebatasasem põld, seda kõveramad vaod.
„Olen ka mõelnud, et võiksin soetada endale sobiva traktori, aga see on justnagu võrreldav kombainiostuga, et kaks nädalat oma väikeselt põllult vilja võtta,” arutles Puuorg.
Korraldaja: 25 riiki vast ikka tuleb
/nginx/o/2024/04/17/16009511t1hb705.jpg)
Margus Ameerikas, kündmise MMi korraldaja, kuidas sujuvad võistluste ettevalmistused?
69. künni MMi ettevalmistustööd on kestnud juba üle aasta ja päris palju koosolekuid on selle edukaks toimumiseks peetud. Kõik meil toimuv on üks osa Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna kaasnevatest sündmustest.
Tahame näidata, et lisaks traditsiooniliselt kultuurisündmusteks peetavale on meil ka pikaajaline põllumajandus- ja künnikultuur. Nimelt saame nende võistlustega tähistada ka C. R. Jakobsoni poolt täpselt 150 aastat tagasi Vändra maadel korraldatud künnivõistlust.
Miks võistlused toimuvad suvel, mitte sügisel, nagu tavaliselt?
Künnivõistlused ja kõik muud kaasnevad sündmused toimuvad 16. ja 17. augustil. Loodetavasti on siis veel ilmad ilusad ja väliüritusel on see väga oluline. Kündmine sellel ajal on aga väga tavaline, sest just siis on õige aeg valmistada ette kesad taliviljade külviks. Üks peamisi põhjusi aja valikul on see, et sellel ajal on talinisud koristatud ja saame neid põldusid künda, ning muidugi ka see, et saame siis koolivaheajal kasutada maaülikooli ühiselamut ja spordihoonet.
Kui palju osalejaid ja mis riikidest on oodata?
Maailma künniorganisatsioonis on 30 riiki ja igast osaleb kaks võistlejat. Eelnevate aastate kogemustest võib öelda, et mõnedel maadel on olnud probleeme osalusega, see tähendab, et vast 25 maad ikka tuleb. Momendiks on jõudnud registreeruda juba 19 riiki.
Mida publik kohapeal veel teha saab?
Künnivõistlused toimuvad kahel päeval: reedel, 16. augustil küntakse rohumaad ja laupäeval, 17. augustil kõrrepõldu. Samal ajal toimub Rõhu aias ka taluliidu korraldatav koguperesündmus „Maa tuleb linna”. See on suur talutoidulaat, mis kahel eelneval aastal on toimunud Tallinnas ja nüüd esmakordselt Tartus.
Lisaks osalevad oma väljapanekutega maaelumuuseum, vanatehnikaklubid, erinevate masinate tootjad ja müüjad ning laupäeval toimub ka hobukaarikute võistlus. Eesti Maaülikool paneb välja oma ekspositsiooni, lisaks künni-MMile tulevad oma künnioskusi näitama mehed vanade traktoritega ja vast saab ka hobukündi näha.