ARVAMUS ⟩ Millal lõpetame ümarpalgi väljaveo piimanduses?

Piimakari. Foto: Priit Simson

Eesti põllumajandussektori probleemide kõrval väärib esiletoomist hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud tõik, et piimatoodang lehma kohta kasvas eelmisel aastal 5% ja oleme oma tulemustega jõudnud Euroopa Liidu absoluutsesse tippu. Samas on piimatööstus õpikunäide sellest, kuidas mingi valdkonna suurepärane potentsiaal jääb meil lisandväärtuseks vormistamata ja ekspordime sisuliselt toorainet, kirjutab  Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Põllumajandussektori üldisi numbreid analüüsides jääb mulje, et ka ilmataat vaatab meie majandusstatistikat ning üritab majanduse tõusude ja mõõnadega kaasas käia samas tempos, et mitte öelda neid võimendades. Kui majandus langeb, siis tekitame lisaks ka põua.

Kui vaadata eelmise aasta seisu põllumajanduses, siis näeme, et taimekasvatajate saagid said tänu põuale päris tugevasti pihta, maailmaturul olid ebasoodsad hinnad meie viljakasvatajatele ning kokkuvõttes vähenesid veel ka ühtsed pindalatoetused. Kogusummas tähendas see, et rahavood kuivasid kokku ning taimekasvatajate ees olid päris tõsised likviidsusprobleemid kui pankurite keeles rääkida. Põud tabas ka piimatootjaid, sest heina kasv jäi kevadel kängu. Mida tegi valitsus? Kuulutas välja kriisiolukorra ja kaugemale see abi ei läinud. Justnagu saaks kriisiolukorraga laenu tagasi maksta.