Madis Pärtel: põllumaad ja loomade arvu kärpida plaanis pole

Madis Pärtel, tõdes, et kui mets on meil hästi kaitstud, siis põllumaal ei ole praegu head kaitset ja konkurents sellele maale on suur: kes tahab sinna metsa istutada, kes energia tootmiseks kasutada. Foto: Urmas Luik

Kohe valmiva kliimaseaduse eelnõus üritatakse kokku leppida, kuidas piirata Eestis õhku paisatavaid kasvuhoonegaase, millest kümme protsenti tuleb põllumajandusest ja suuresti on selles „süüdi” veisekasvatus.

Maa Elu uuris regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantslerilt Madis Pärtelilt, milliseid muudatusi on põllumajanduses rohepööret tehes oodata või karta.

Kas rohepöördega seoses on plaanis hakata Eestis põllumajanduses mingit tegevust piirama, nagu näiteks Hollandis vähendatakse veiste arvu?

Tõsi, et Eestis on põllumajanduses heiteallikad põhiliselt veised – nii piima- kui lihaveised – ja sõnnikumajandus. Osas riikides on küll hakatud veisekarja vähendama, aga peab arvestama, et Hollandis on meiega sarnasel pinnal 20 korda rohkem piimaveiseid: meil

80 000, seal 1,6 miljonit. Seal ongi keskkonnakoormus suur.

Veel on meil probleemiks turvasmuldade harimine, need on alad, mis on põllukultuuride all, kas siis on tegu aianduse või teraviljakasvatusega. On mõttekoht, kas peaksime ka seal midagi tegema.