ILM ⟩ Kevadeks ja suve alguseks on oodata rohkelt päikest

Lühiajaliste tagasilanguste järel jätkub soe kevad, sest suurema mastaabi ilmamuster püsib. Foto: Riina Martinson

Märtsi viimasel päeval mõõdeti Valgas Eesti uueks soojarekordiks 21,3 kraadi, mis on senisest rekordist lausa 2,4 kraadi võrra soojem. Eelmine rekord, 18,9 kraadi, mõõdeti 1968. aasta 30. märtsil samuti Valgas. Absoluutsed ehk ühel vaatlusajal mõõdetud (mitte keskmistatud) rekordid sünnivad harva, selleks on vaja mitmete asjaolude kokkulangemist. Siiski, nii suur ületamine on ilmselt taas üks märk kliima üldisest soojenemisest. Ka peaaegu lumeta märts tervikuna oli paljuaastasest keskmisest (1991–2020) 2,6 kraadi soojem, Eesti vaatlusjaamade keskmine temperatuur +2,0 kraadi. See iseenesest ei ole rekord, aga ebatavaliselt soe küll. Kuuest veelgi soojemast märtsist olid tervelt kolm sel sajandil, andes tunnistust varajasemaks nihkuvast kevadest.

Märtsi lõpus kujunes Lääne-Euroopa ja Põhja-Atlandi kohal mitme keskmega madalrõhusüsteem. Soojuse tõi meile küllaltki kiire õhuvool otse lõunast, Põhja-Aafrikast üle Vahemere ja Balkani. Teatavasti pöörleb madalrõhkkonnas (põhjapoolkeral) õhk vastupäeva ja seega liigub selle idaservas lõunast põhja. Selle madalrõhuala suurus oli ebatavaline, mis tingis ka õhuvoolu ulatuse. Teiselt poolt püsis Siberis ja Ida-Euroopas kõrgrõhkkond, mis tavaliselt kevade saabudes nõrgeneb.

Suurt sooja soodustas asjaolu, et varajase kevade tõttu ei olnud enam Baltimaadel ega Kesk-Euroopas lund ja jääd, mis oleks üle liikuvat õhku jahutanud. Sooja õhuga jõudis kohale ka Sahara kõrbetolm, mis esialgu püsis kõrgemates õhukihtides ja hägustas taevast, aga 1. aprillil laskus maapinna lähedale, nii et Eesti õhukvaliteedi seirejaamad mõõtsid ebatavaliselt kõrget tolmuosakeste taset õhus (https://ohuseire.ee/). Tolm oli päris peenike, umbes kaks kolmandikku alla 2,5 mikromeetri osakesi ja ülejäänud osa 2,5 ja 10 mikromeetri vahel – nii peenike tolm saab levida kaugele, sest sadeneb välja aeglaselt.

Päeva jooksul hakkas läänest saabuma palju puhtam õhk, mis oli esialgu veel peaaegu sama soe. Tolmu tase langes õhtupoole Lääne-Eestis ja hommiku poole ööd vastu 1. aprilli Ida-Eestis. Märtsi viimase ja aprilli esimese päeva soojusele järgnes aga tsüklon, mis keskmega otse üle Eesti itta liikudes tõi põhja poolt kohale päris külma õhu ja lumesaju. 2. aprilli õhtuks oli paar kraadi külma ja lumi maas.