Sõrve poolsaare kaugemas otsas asub üks õige põnev ja ainulaadne küla, mille elanikud ei pane kummalisel kombel pahaks, kui neid oma majadest pai tegemiseks korraks välja palutakse. Küülikuküla elanikud seda lausa ootavad. On ka neid, kes armsate jänkupoegade asemel soovivad tutvuda tiigis kala pugivate nastikutega – ka nende asum on samas külas sisse seatud.

Nagu paljud ettevõtmised, sai Küülikukülagi alguse koroonaajal, kui inimestel tekkis ootamatult pisut rohkem aega. Peremees Kristjan Koppel hakkas sel ajal maalilises Laadla külas tegelema kinnisvaraarendusega ja ehitama koos oma vennaga ilusaid maju. Seda kõike küülikutele.

Püsti saidki ilusad värvilised elumajad, kirik ja raudteejaam ning mänguturg. Ja ega Saaremaa küülikud saanud hakkama ka pukktuuliku ja laevata, mis kannab nime Väike Tõll.

Kuigi kokkupuude küülikutega oli perel varem minimaalne, otsustati idee omapärasest külakesest teoks teha. „Arvasime, et saame hakkama, ja saimegi,” sõnas Küülikuküla perenaine Maris Ool.

Küsimusele, kas keset keerulisi aegu n-ö maailma servale küülikute võlumaad luues hirmu polnud, vastas Ool, et tõele au andes oli ta väga skeptiline. „Esimesel aastal tuli suur rahvamass meid vaatama ja arvasin, et ega järgmisel aastal tule enam kedagi. Söön oma sõnu siiamaani: külalisi jagub ja on neid, kes on käinud igal aastal,” rõõmustas ta.

Reeglid on paigas