Hindamiskomisjoni esimehe toiduteadlase Rain Kuldjärve sõnul oli kõige tihedam konkurents traditsiooniliselt lihatoodete seas. „Torkas silma, et tootearendus on seotud palju maailmatrendidest tulevate ideedega, näitena võib tuua kohalikud salaami ja chorizo vorstid või Caesari marinaadi ja barbeque kastme kasutamise. Domineeris kanaliha, kuid tugevalt olid esindatud ka sealihatooted, erinevad grillvorstid ja eestlaste seas armastatud pasteet,“ ütles Kuldjärv.
Ta lisas, et suund on üha väiksematele pakenditele: „Pakendid on väiksemad ja toote ümber tihedamalt, samuti on märgitud info, milliste jäätmete hulka need sorteerida“. Tihedast konkurentsisõelast väljus suurima punktisaagiga trühvlisalaami, mis on pakendatud uude taaskasutatavasse skin-pakendisse.
Põnevaid maitsekombinatsioone on leiutatud ka kalatoodete populariseerimiseks. „Ka siin näeme trendi väiksemate portsjontoodete suunas, mida on mugav kiirelt valmistada ja tarbida − näiteks burgerid ja nagitsad. Populaarsete kananagitsate pealt on võetud idee teha kalanagitsad, et panna ka lapsed rohkem kala sööma,» sõnas toiduteadlane.
Pagaritooteid iseloomustas hindamiskomisjon märksõnadega „tervislikkus ja kvaliteet käsikäes“. „Tooted sisaldavad kiudaineid ja idandatud terasid. Ka siin on hapusaia ja baguette’i näol näha maailmatrendide mõju, samas vastukaaluks esineb ka kodumaisuse ja traditsioonide austamist – näiteks on välja töötatud rukkileib idandatud teradega kultuuripealinn Tartu auks,“ ütles komisjoni esimees.
Kondiitritoodete ehk maiustuste osas tõi Kuldjärv välja suundumuse väiksematele portsjonitele − tarbijad tahavad osta korraga väiksemaid koguseid. „Üheltpoolt vähendab see raisku minemise, teisalt ületarbimise ohtu,“ nägi Kuldjärv positiivseid külgi ja lisas, et maiustuste puhul on endiselt peamine kõrge kvaliteet ja maitsemeeltele pakutav nauding. Tema sõnul võib maiustusi süüa vähem, ent need peavad olema kõrge kvaliteediga.