:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2024/03/18/15952925t1hb98d.jpg)
„Kriuks, kriuks, kriuks!“ räägib öösel mahasadanud sulalumi mu taldade all. Ta on veel nii puhas ja helevalge, et ei taha tallumist. Aga selle valge lumeteki alla jäi mu pühapäeva õhtul kokkuriisutud õunapuu lehtede kuhi, võtsin hetkeks selga sirutada, et ikkagi hingamise päev ja nii ta sinna jäigi lootuses hommikul tööd jätkata.
Tõepoolest on imelik, kuidas nädalalõpp Eesti kaheks lõi. Lõunasoojus ja mereline põhi. Pealinna rahvas pidi juba pühapäeval tuisulund silmist välja hõõruma, lõunlased nautisid putukate sebimist, päikest ja linnulaulu. Aga üks on kindel, astronoomiline kevad tuleb vääramatu jõuga, kolmapäeval, 20. märtsil kell 5.06 ta algab, pealinlane saab enne keskpäeva koos kevadega kõndida ja Loodusmuuseumi juures kasekese kommide ja kasemahlaga maiustada.
Lepatolm ja näsiniineroosa
Aga looduses on kasemahlajooksuni vaata et veel kuu, ainult vaher siriseb ja sirtsutab tänavu lõputult, otsige oma sõprade hulgast vahrasõpru ja teiegi keel saab suhkruseks.
Suurim üllatus tuli aga peale laupäevast vihmasabinat – mu rõdu klaaslaual oli tugev kollane õietolmuviirg, veel on see vaid leppade ja sarapuude tolm, mis inimese suhtes natuke leebem, aga et eestlaste seas on allergikuid 10%, siis paljudel on algamas toasistumise aeg.
/nginx/o/2024/03/18/15952921t1h99d5.jpg)
Kuid õieilu jõudsid eelmisel nädalal pakkuda lumikellukesed ja isegi märtsikellukesed, samas käin ikka oma sinilillede seas krabistamas, aga need oleks nagu maa sisse hangunud. Näsiniin näitas esimesi roosasid õiepungi, aga veel ei õitse ta. Naat ajas harja roheliseks ja allikate ümbrus on „haljakaga“ palistatud – vee soojus paneb tarnad sirguma.
Aga põllud on täis kollaseks tõmbunud hävinud talivilja, eelkõige on hektarite viisi kolletunud talirapsi.
Kodukuldnokk ja lõo laululahing
Linnurahvas jõudis eelmisel nädalal koju. Minu kodunurme lõokesed lõid mõnuga trillereid ja kaks isast juba ka laululahinguid parima pesapaiga pärast. Kiivitajagi polnud enam rändepausil konutaja, vaid laperdas uhkelt „kiviit“ hüüdes põllu kohal.
Minu kodu kuldnokapaar kevade alguseks kohale ei jõudnud, kuigi aastaid olen aeda riisudes just neil päevil teda tervitanud. Küllap suured mustad lumepilved ehmatasid vana tarka kuldnokka.
Aga paljud pesakastid said möödunud nädalal taasasustatud. Tulid ka valged-toonekured, isaslinnud seisid mõtlikult Tartu lähedal oma pesakuhilate otsas, emased olid konnajahil veel kusagil Lätis.
Kärnkonn lumel
Ja targalt tegid. Need vähesed konnad, kes eelmisel nädalal rändamas olid, on nüüd taas lumeteki all.
/nginx/o/2024/03/18/15952923t1h62a0.jpg)
Hiired, kelle mõnusad talvised lumetunnelid möödunud nädalal olematuks sulasid, hakkasid sisse murdma nii mesitarudesse kui majadesse. Nädal otsa krõbistas üks selline tegelane vaikselt mu kapi all, alles laupäevaõhtusel pöörasel ilutulestikul Tartus, mis vene kesköö ajal linnarahvast sõjapuhkemise hirmu tundma pani, ajas paanikasse ka hiirekese, kes mööda maja paaniliselt ringi jooksma hakkas.
Aga heidutamatud ilvesed jätkavad ringkäike linnas. Teismelised ei oska iseseisvalt veel inimeseläheduse hirmu tunda. Peatselt lähevad oma teed ka teise aasta karumõmmikud, kes juutuubereid maakodude kompostihunnikutel lõbustama hakkavad ja kahe kuu pärast ka mööda linna lonkivad põdranoorukid.
LASTELE: Metsik läheb metsa
Pühapäeval on paastumaarjapäeva laupäev, mil on hea valmistada metsa õlenukk – metsik, et see siis 25. märtsil, paastumaarjapäeval metsa viia. Selleks tuleb punuda heinast või õlgedest või samblast nukk, rääkida talle ära kõik oma pahad harjumused ja mõtted ning paluda metsikul need endaga kaasa viia. Nukk tuleks viia kaugele metsa halli kivi peale.