Kaladest on ainukesena heas seisundis räim

Töönduslikult püütavatest kaladest on ainukese erandina heas seisundis Liivi lahe räim, samas kui kilu, lõhi, ahvena, koha, lesta, tursa, avamere räime ja angerja asurkondade seisund on halb. Foto: Ardi Truija / Pärnu Postimees

Värske Eesti mereala seisundihinnangu järgi on rannikumere kinnikasvamine mitmel pool pidurdunud ja 15 protsenti meie rannikumerest on toitainete osas heas keskkonnaseisundis. Võrreldes kuus aastat tagasi tehtud hindamisega on tegu selge pöördega paremuse poole, kuigi tervikuna on eutrofeerumine endiselt meie mereala peamiseks probleemiks ning heas seisundis on vaid Kassari-Õunaku veekogum.

Iga kuue aasta tagant hindavad teadlased ja eksperdid Eesti mereala seisundit, et jälgida, kas see on jõudnud hea seisundi saavutamisele lähemale. Värske analüüs, mille käigus hinnati 2016-2021 andmete põhjal kokku 275 mere seisundit või inimmõju kirjeldavat indikaatorit, näitab, et probleeme on siiski jätkuvalt küllaga – eutrofeerumise kõrval tekitavad muret ülemäärane kalade püügisurve ja mõnede saasteainete kõrged sisaldused, samuti võõrliikide levik ja mereprügi.

Kui Liivi lahe räimel ja talvitavatel veelindudel läheb hästi, siis paljude pesitsevate veelindude seisund pole kiita. Ebasoodsas seisundis on nii kahlajad kui pinna-, põhja- ja taimtoidulised linnud.