Otsi tervisemuredele lahendust kodukapist
Olgu mureks väsinud juuksed, sügelev lööve, kõrge vererõhk või hoopis unetus, tasub abi otsida ikka taimedest.
Talvisel ajal kipuvad tihti tulema kanna- ja sõrmelõhed, mille vastu saab abi kuusevaigu salvist. Ise teen varemerohujuurega ja aitab päeva-paariga. Jalgade hoolduseks on kasutatud ka oliivi- või muud taimset õli, mida peale pesemist peale määritakse ja siis sokid jalga tõmmatakse.
Kui aga kusagil kehal on sügelev lööve, võib proovida teejoomist – nii kolmisruse kui ka teeleht on puhastava toimega. Kevadel saab juua ka kasemahla. Määrimiseks on väga hea paplipunga salv või õlitõmmis, ise olen neid ka taimerasva ja võiga teinud, lihtsalt blenderdasin seguks ja määrisin. Kui paplipungi pole, võib kasutada ka haavapungi. Need kaks puud on vennad ja sarnase toimega, lihtsalt pappel on tugevam. Ise sain abi mõne päevaga, aga võib minna ka nädal-paar. Pungade kogumise aeg on juba käes.
Talvel väsivad ka juuksed, muutudes tuhmiks ja hapraks. Juuste turgutamiseks võib pesta neid rukkileivaga, mida on enne leotatud vees ja siis ühtlaseks massiks blenderdatud. Võib ka munakollased lahti kloppida ja juustesse määrida. Seda isetehtud šampooni võib hoida 3–5 minutit maskina peas ja siis loputada jahedama või leige veega. Viimasesse loputusvette, mida maha ei pese, võib kasutada ka taimetõmmiseid, näiteks nõgest, takjajuurt, humalat, kummelit, iisopit.
Maapirni korjamise aeg
Soolestiku mikrofloora parandamiseks tasub tarvitada toiduks maapirni. Nendes mugulates olev inuliin on toiduks headele bakteritele. Inuliini on ka võilille-, takja-, jakooni- ja sigurijuurtes, aga neid on raske välja kaevata ja töödelda. Maapirn kasvab ise ja on lihtne kasutada: pane salati sisse, tee kuivatis krõpse, pista püreesuppidesse, prae võis. Kohe, kui maa sulab, ongi aeg maapirnimugulaid korjata. Aega on selleks 1–1,5 kuud.
Loomulikult aitavad kaasa ka kõik hapendatud köögiviljad ja üldse köögiviljad, teraviljadest tuleks eelistada täisteratooteid ja -jahusid. Tihti on poeleibades ja küpsetistes ainult väike osa täisterajahu. Õnneks on saada mahejahud ja -helbeid. Ka vahtramahla saab praegu juua. Ja varsti kasemahla.
Ka kehvveresuse ja rauapuuduse korral saab abi toidust ja taimedest. Hea rauaallikas on veise- või metslooma liha ja maks. Seda tasub süüa koos salatiga, milles on C-vitamiini, sest siis omastab keha rauda paremini.
Taimedest on head rauaallikad kõrvenõgese lehed. Ise olen iga aasta teinud kuivatatud nõgeselehtedest jahu, mida on hea kasutada suppides, küpsetistes, smuutides, kotlettides. Kohe on ka kevadised nõgesetupsud väljas, korjake ja kasutage!
Kehvveresuse korral on hea veel peet. Süüa võib igat moodi ja maitsev on ka peedi toormahl, aga mahla ei tohi kohe juua. See peab enne 30 minutit seisma. Ka on hea teha rohejahu: kuivata nõgese- ja peedilehed, lisa maitsetaimi, kalet, põldosja, sõelu varred välja ja jahvata jahuks. Seda on mugav kasutada, peida supilusikatäis päevas kuhugi toidu sisse.
Kuigi kõrgel vererõhul võib mitmeid põhjuseid olla, saab abi ka taimedest. Arooniamarjad ja -mahl laiendavad veresoonte seinu. Kui vanasti arvati, et aroonia paksendab verd, siis nüüd on see väide ümber lükatud – aroonia tugevdab kapillaare. Veel on head viirpuumarjad, peet, tatraõied, kirsid, karkade ehk hibiskuse õied. Hibiskuse tee külmalt juues alandab samuti vererõhku, kuum jook hoopis tõstab vererõhku.
Kui vererõhk tõuseb närvipingega, siis on hea veise-südamerohi. Tinktuur mõjub kiiremini, aga pikemat aega tuleks siiski teena juua või tinktuuri kuuma vette panna, et alkohol aurustuks. Alkohol ja kõrge vererõhk kokku ei käi.
Tugeva südamevalu korral tuleb kindlasti helistada kohale kiirabi ja pikemaajaliste valude korral pöörduda arsti poole. Närvidest ja hirmust põhjustatud südamepiirkonna valude korral võib juua melissi- või monardateed. Närvilisuse korral on hea ka pärnaõietee, aga see on verd vedeldava toimega.
Unetusega tuleb tegeleda
Südant ja südame veresoonkonda tugevdavad viirpuumarjad. Kel viirpuu aias, võib sügisel marjad siirupiks keeta, seda on mugav tarvitada. Suurtest viljadest saab ka moosi ja marmelaadi teha. Südame rütmihäirete korral kasuta viirpuuõisi, tehes neist tinktuuri või teed.
Unetus on seotud eaga, vanemas eas ongi uni katkendlik ja magad jupikaupa. Samas piinab unetus nooremaidki, kui on mured ja närvipinged. Aga magama peab, sest pikaajalise unetuse tagajärg võib olla stress ja depressioon, üleväsimusest rääkimata. Und soodustavad toidud on riis, kalkuniliha, hapukirsid ja kirsimahl, banaanid, juust jt piimatooted. Abi võib olla lavendliõite või humala lõhnakotist. Humal on uimastava lõhnaga, lavendel mõjub närvisüsteemile.
Maitsetaimedest kasutada basiilikut, mis on hea närvisüsteemile ja hea rahustaja. Teedest on head veise-südamerohi, humal, kummel, pune, meliss, paljudele aitab ka nurmenukk ja naistepuna. Teed tuleks juua kaks tundi enne magamaminekut.