Orased vaevlevad märtsi päevasooja ja külma öö käes

Paljudes kohtades on põldudel jää ja vesi. Samas ei tohiks väikesed külmad praegu midagi hullemaks teha, kuid kõik oleneb külmakraadidest ja -perioodi pikkusest. Foto: Elmo Riig

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide 15. veebruari pöördumises vabariigi valitsuse poole märgitakse, et sektori miinus aastal 2023 on statistiliselt suurim alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Teraviljasaak oli 1,2 miljonit tonni ehk viiendiku võrra väiksem võrreldes eelnenud aastaga ja hektarilt saadi vaid 3,4 tonni tera. Mäletame ju, milline oli eelmine suvi, ja keegi ei tea, milliste ilmataadi trikkide saatel tänavune kevad sügisesse jõuab. Aga põllumees teab, et kes ei külva, see ei lõika.

Samal ajal, kui märtsipäikese püüdjad Pärnu rannas mõnulevad, trügib murekorts kodumaise toidutootja laubale, sest taliorased vaevlevad päevaste sooja- ja öiste külmakraadide käes.

„Mul siiamaani polnudki põhjust muretseda, aga maa on lumeta, päike soojendab, öösel tuleb miinus, päeval läheb jälle sulaks, see on taimele kõige kurnavam,” nentis Agrone Gruppi kuuluva ASi Vändra juhataja, tunnustatud agronoom Margus Lepp paastukuu alguses. AS Vändra kasvatab talivilja ja -rapsi ligemale 1500 hektaril.

Rapsiga keerulisem

„Aprill peaks andma selgema vaate, mis on orastest saanud, ja kui taim kõigile vintsutustele vastu peab, siis loodan, et looduse poolt tuleb piisavalt sooja ja niiskust, see on kõige parem taime ravimisel ja toitainetega on võimalik teda veel turgutada,” arutles Lepp.