Veiko Uri: lageraie tagab metsade tõhusama uuendamise

Akadeemik Veiko Uri ütleb, et oma metsas toimetamine on suurepärane lõõgastus ja ühtlasi füüsiline koormus nädalavahetustel. Foto: Hardo Becker

"Mida tootlikumad, tervemad ja elujõulisemad on meie metsad, seda tõhusamalt nad kliimamuutusi leevendavad,” rääkis presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvinud metsateadlane, akadeemik ja Eesti maaülikooli professor Veiko Uri, kes oma igapäevatöös uuribki just metsade süsinikuringet, aga tal on ka Põlvamaal paarkümmend hektarit väga eriilmelist metsa, kus hobi korras toimetab.

„Olen erinevate metsatöödega, nii raiumise, hooldamise kui istutamisega, kokku puutunud juba varajasest noorusest. Oma metsas toimetamine on puhkuse vorm, suurepärane lõõgastus ja ühtlasi füüsiline koormus nädalavahetustel. Aastaid kestev metsa kasvatamise protsess selle sõna otseses tähenduses on nauditav,” rääkis Uri.

Sõidan mööda Eestit ja näen kõikjal metsa kasvamas, aga ümberringi kuulen, et kohe on kõik metsast lagedaks raiutud. Mida teie näete?

Oma tööst tõttu näen väga eriilmelisi metsamaastikke, sealhulgas ka lageraielanke. Aga juhuslikult nähtu põhjal ei saa teha üldistusi metsade olemi või raiete kohta tervikuna, selleks on meil riiklik metsastatistika.

Kuid kahtlemata on raied Eestis pikalt kestnud metsasõja üks olulisemaid teemasid, kus eri poolte arvamused eelkõige raiemahtude kohta lahku lähevad. Palju või vähe on suhtelised mõisted ja ega sel vaidlusel lõppu paista, kuna huvirühmade vaated ja väärtushinnangud on niivõrd erinevad.

Meie maastikud pidevalt muutuvad ajas sõltuvalt peamiselt inimtegevusest või tegevusetusest. Pool sajandit tagasi domineerisid paljudel praegustel metsaaladel põllumajandusmaastikud. Kui praegu on meil metsamaad 2,3 miljonit hektarit, siis umbes 60 aastat tagasi oli vaid 1,4. See on küll kulunud jutt, aga oluline osa meie praegustest metsadest on tekkinud pärast teist maailmasõda ja on jõudnud-jõudmas küpsesse ikka, mis mõjutab raieküpsete metsade olemit ja seeläbi raiemahte.