:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2024/02/19/15895811t1h81b0.jpg)
Vabariigi aastapäeva nädalal otsime looduses kõike sinimustvalget ja see on just see aeg, kui meie loodus end lipuehteisse seab.
Päikesehelgis sinitaevas, must metsatriip ja lumivalge lumine põld on kauneim värvikingitus, mille loodus meie kodumaale teeb.
Veel ei ole musta suitsusuna kõrval lipuvärvi sinililli ja valgeid ülaseid, aga tasapisi viskavad valged pajuurvad endalt nahksed pungakübarad ja pajuihu värvib end punakaks-kollakaks-roheliseks.
Ja juba on neil kõige esimestel sarapuupõõsastel kollasust, lepaurbadel lepapunast. Ilmselt käib see puude ärkamine väga-väga aeglaselt, aga veri puude soontes on liigatanud.
Madisepäevast kõlab lõokeselaul
Vabariigi aastapäev langeb meil kokku kevadise madisepäevaga ja sel päeval arvati, et lumehangedel võib leida juba lõokesesitta ja selle esimese laululinnu keel lõigatakse lahti.
Kui madisepäeval on puud härmas, saab kevadel palju kalu. Käina
Juba on ärksamad linnuinimesed lõokesi märganud, aga trillereid nad veel ei puista. Sel nädalal peaks see sündima, sest tihaselaulu ei kuule ainult arvutirakkes inimene.
Kindlasti on lihtsam märgata kehakergendushunnikuid tetrede mänguplatsidel, kohe läheb lahti. Isegi rohevindid lasevad juba kevadlaulu ja musträsta rõkkamine saab soojade hommikute osaks. Rähnipõrin metsas on aga täiskevadine. Õhtuseid jalutuskäike saadab kakkude õudne huige.
/nginx/o/2024/02/19/15895812t1hd703.jpg)
Beseest lumeväljad
Mereline Eesti on oma lumekasukast lahti saanud, aga idapoolne on kaetud korraliku jääglasuuriga. Õigemini meenutab see tänane kivikõvaks sulanud-külmunud lumekiht mulle beseed – just seda krõbinat, mida teeb suus pidupäeva Pavlova. Reinuvader rebast ja koeragi see lumi kannab, aga inimene peab end ikka tegema õhkõrnaks Anna Pavlovaks, et baleriinisammul lumepinnal püsida.
Kitsede sõrad aga torgivad sellesse lumme sügavad augud ja jäänuga teeb viga nende jalakestele. Kindlasti meeldib lumeväljal oma kevadtantse tantsida aga jänesel ja kuigi lumele nende jälgi ei jää, on juba siinseal näha nende hambajälgi noorte õunapuude tüvedel. Kõige hämmastavam on aga lume alt seente - sametkõrgeste väljailmumine, mis Tõnu Ploompuu sõnul küll pigem sinna soojal ajal kasvanud ja nüüd väljasulanud, aga need seened olevat tuntud talvised söögiseened.
Uputuse eel
Eesti interaktiivsetele teekaartidele on tekkinud uued ohumärgid: lisaks kevadistele löökaukudele on seal sageli üleujutuse hüüumärk. Ja tõepoolest, siin-seal on uued eurokraavid lumest ja jääst umbes ja põldude lumesulavesi valgub üle teede.
Lumevesi ei suuda tänavu tõesti kuidagi plehku panna ja see oli nädalavahetusel meeltmööda kollanokalistele laululuikedele, kes lõunast meile rindena tulid.
Aga ka jõgedes on siinseal üleujutused Tõstamaa lähedal on vee all koguni kõrgel jõekaldal asuv Kolga allikas. Ja küllap ajab nädalavahetusel täiskuuga saabuv soe Soomaa vetest läikima. Ja nüüd on see aeg, kus tasub Nõiakaevu piiluda – rändajate sõnul on keemahakkamiseni siiski veel kaks meetrit puudu.
LASTELE: Kasetohupill
Talvelõpu kevadigatsus sütib siis kui leiame kusagilt kivi kõrvalt esimesed orasheina sõrmepikkused rohelised lehekesed. Päris vahva on nendega pöialde vahelt puhudes hüüda kuke ja kuldnoka kombel. Aga varakevadised tormituuled rebivad kasetüvelt lahti valged tohuribad – ka nendega saab pöialde vahelt puhudes vahvaid hääli teha, huulte vahele paigutades isegi ööbikut laksutada.