PUUST JA PUNASEKS ⟩ Miks uus küttekolle säästab tervist ja üllatavalt palju raha?

Marek Maasikmets, Ph.D
, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmeanalüüsi grupi juhataja
Copy
Õige kütmine on päris peen, aga õnneks õpitav teadus.
Õige kütmine on päris peen, aga õnneks õpitav teadus. Foto: Marek Maasikmets

Üldiselt on õhukvaliteet Eestis väga hea, aga kui kõndida tuulevaiksel ja pakaselisel ööl mõnes eramupiirkonnas, kus köetakse valdavalt puiduga, lööb ninna puidupõletamisele iseloomulik lõhn.

Millest aga see kõigile tuttav lõhn tekib? Suitsule ja ka suitsutatud toodetele annavad iseäraliku lõhna mitmed keerulised orgaanilised süsinikuühendid, millest üks on näiteks süringool. Kuid lisaks leidub seal sadu teisi süsinikuühendeid, millest mõned võivad olla meie tervisele paraku ka kahjulikud.

Üks taoline pahalane on näiteks bensoapüreen, millega on Eestis juba mingil määral ka probleeme. Euroopa Liidus kehtiv välisõhu kvaliteedi aasta keskmine sihtväärtus antud saasteainele on 1 ng/m3. Üks nanogramm on ühe inimraku keskmine kaal, ehk tegemist on justkui olematu kogusega, mis näitab samas, kui ohtlik aine bensoapüreen on.

Pikaaegsed välisõhu mõõtmised Tartus ja ka teistes Eesti kohtkütte piirkondades on kinnitanud, et antud ühend tekitab valdavalt just ahjudes puidu kehvast põletamisest. Miks see probleem on?

Miks see on ohtlik?

Kahjulikud ühendid kahjustavad eelkõige hingamiselundeid ning ka südame-veresoonkonda, nende toimel võib tekkida erinevaid põletikulisi protsesse, sealt kanduvad haigustekitajad mujale organismi, põhjustades mikropõletikke. Osa saastainetest on nii väikesed, et pääsevad meie vereringesse ja kantakse kehas laiali, põhjustades müokardiiti, rütmihäireid ja infarkti, mõnikord ka ajupõletikku. Lisaks võivad peenosakesed olla diabeedi ja näiteks ka Alzheimeri tõve põhjustajad.

Kindlasti sõltub palju konkreetse inimese üldisest tervislikust seisundist, elustiilist ja geneetilisest taustast. Samas on selge, et kui krooniline südamehaigus on välja kujunenud, võib see saastunud õhuga päeval ägeneda ja lõppeda infarktiga. Kõrge õhusaastega päevadel vajab reeglina rohkem inimesi arstiabi.

Õhukvaliteedi parandamisse saab aga panustada iga ahjuküttega kodu omanik, uuendades kodust ahju ja põletades puitu õigesti. Eeskätt on mõistlik tegeleda majapidamises kasutatava ahju uuendamisega – pikaaegsed katsed Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) ahjulaboris kinnitavad, et uuemad koldetüübid tekitavad oluliselt vähem saastet.

Lisaks on uuema põlvkonna ahjud palju efektiivsemad. Kui vanade ahjude efektiivsus jääb enamasti vahemikku 40–60%, siis uute ahjude minimaalselt nõutav efektiivsus on 78%. Seega on kõrgema kasuteguriga ahi selle kasutajale otseselt ka rahaliselt kasulikum, kuna sellise ahjuga kulub vähem küttepuid, rääkimata väiksematest saasteainete heitkogustest.

Uuemat tüüpi ahjus tekib keskmiselt 1 kg puidu ehk ühe keskmist suurust halu põletamisel 1,14 g peenosakesi, vanemat tüüpi ahjus võib see näitaja olla kuni 10 korda rohkem, mida on tõestanud ka ajulaborid tehtud katsed.

Kui põletame korraga ahjus umbes 10 kg puid, siis on see erinevus märkimisväärne – 11,4 g vs 114 g peenosakesi kütmiskorra kohta. Kui majapidamises kasutatakse aastas 10 ruumimeetrit puid, võttes ruumimeetri erikaaluks 400 kg, siis vana ahju kasutamisel tekib ca 45 kg (!) peenosakesi, uue ahju puhul 4,5 kg. Kui majapidamises lisatakse vanema ahju kütteks puidule ka olmejäätmed, siis välisõhku paisatavate peenosakeste heitkogus suureneb uue ahjuga võrreldes lausa üle 40 korra ning kokkuvõttes satuvad peenosakesed meie kõigi kopsudesse.

Uuemate kollete eripära seisneb selles, et õhk pääseb koldesse külgmiste ja tagumiste pilude kaudu, mille suurused ja sealt koldesse antav õhuhulk on väga täpselt välja arvutatud. Antud tüüpi ahju ehitamine nõuab eelteadmisi standardist EVS-EN 15544 ning kogu ahjuehituse planeerimisest, alustades korstna kõrgusest ning köetava pinna suurusest ja lisaks arvestamist väga erinevate parameetritega.

Näide pilukolde ahjust koos koldevaatega.
Näide pilukolde ahjust koos koldevaatega. Foto: Marek Maasikmets

Kindlasti peab ahju ehitaval pottsepal olema vastav kutsetunnistus vähemalt tase 4 ning selle olemasolu saab tuvastada kutseregistri kaudu, otsides märksõnaga „pottsepp“ või/ja teenusepakkuja ees- ja perekonnanimega. Kutsetunnistuse olemasolus tuleb kindlasti veenduda enne ahju ehitamise tellimist, paluda esitada ehitatava ahju näidisarvutus ning võimalusel tutvuda ka pottsepa varasemate töödega.

Õiged kütmisreeglid

Kui uus ahi on paigas, tuleks üle käia õige kütmise reegleid. Kütmine on päris peen, kuid õnneks õpitav teadus.

Esiteks, kütta tuleb alati kuiva, niiskusega vahemikus 13–20%, ja puhta puiduga. Kui puit on liialt niiske, siis „varastab“ niiskuse aurustumine liiga palju energiat. Samas hakkab puidust puugaasi eralduma juba 100–150 kraadi juures, kuid selle põlemiseks on vaja vähemalt 350-kraadist temperatuuri. Kui temperatuur on sellest madalamal, siis puugaas eraldub põlemata kujul – seega on oluline, et saaksime ahjus vajaliku põlemistemperatuuri kõrgeks võimalikult kiiresti.

Riidas 1,5–2 aastat kuivanud puud too vähemalt üks ööpäev enne nende kasutamist tuppa, et puidu pinnaniiskus saaks kuivada. Seejärel lao puud ahju – suuremad halud koorega allapoole, peale väiksemad ning reeglina tohib koldesse laduda puid maksimaalselt kaks kolmandikku selle mahutavusest. Nii pääseb õhk halgude vahelt liikuma.

Järgmine oluline samm on süütamine. Võimalusel süüta halud pealt. See võib esmapilgul tunduda veider ja harjumatu, kuid selle võttega saab olulisel määral vähendada peenosakeste teket puidu süttimisfaasis.

Tasub meeles pidada, et suitsugaas tõuseb alati üles ja kolde ülaosas asuvad leegid süütavad paremini puidust eralduvad gaasid. Kui süüdata puit alt või keskelt, siis kulub paratamatult palju energiat protsessi algusosas puidust niiskuse aurustumisele. Aga just süttimisfaas on ahju kütmise osas üks kriitilisema tähtsusega etappe ning peaksime tagama selle, et see oleks võimalikult kiire ja saaksime temperatuuri kiirelt kõrgeks.

Pealtsüütamise puhul aseta tulehakatis – peenemad pilpad ja vajadusel looduslik süütetablett vms – halgudele ning süüta see.

Puude pealtsüütamine võib esmapilgul tunduda veider ja harjumatu, kuid selle võttega saab olulisel määral vähendada peenosakeste teket puidu süttimisfaasis.
Puude pealtsüütamine võib esmapilgul tunduda veider ja harjumatu, kuid selle võttega saab olulisel määral vähendada peenosakeste teket puidu süttimisfaasis. Foto: Marek Maasikmets

Tuli hakkab levima allapoole ning puude kuumenemisel eralduvad gaasid ülespoole ja põlevad ära. Pealtsüütamist saab praktiseerida peaaegu kõigis kodumajapidamistes leiduvates küttekolletes ning seda tasub kasutada ka õues näiteks lõkke süütamisel. Proovige ja näete oma silmaga, kuidas kogu süttimisprotsess on oluliselt puhtam, kiirem ning puit süttib ühtlasemalt.

Pealtsüütamise puhul on süttimisprotsess oluliselt puhtam, kiirem ning puit süttib ühtlasemalt.
Pealtsüütamise puhul on süttimisprotsess oluliselt puhtam, kiirem ning puit süttib ühtlasemalt. Foto: Marek Maasikmets

Kolmandaks, kindlasti ei ole vaikselt sussutamine hea. Tuli peab põlema mõõduka hoo ja leegiga, siis läheb ahi kiiremini soojaks. Hea ei ole ka tuld palju segada ning samuti ei ole hea kui tuli on liialt intensiivne – pilukoldega ahjus on tagatud hea ja ühtlane põlemiskiirus.

Pea meeles, et koduahjus ei tohi põletada värvitud või immutatud puidumaterjali, kuna pinnakaitsevahendid võivad sisaldada erinevaid kemikaale ja raskmetalle ning koduahju temperatuurid on liiga madalad, et erinevaid kemikaale täielikult lagundada.

Paberi ja papi põletamine tekitab suurtest kogustes tuhka, mis võib pikapeale ummistada ahju lõõristiku. Ka ei sobi koduahjudes põletamiseks kilekotid. Kilekott ise ei ole mürgine, aga koduahju põlemistemperatuur on liiga madal, et kilekotti täielikult ära põletada, ning seetõttu võib kilekoti ja ka muu olmeprügi põletamine tekitada suuremas koguses peenosakesi või nende eeldusaineid.

Väga lihtne reegel on, et kütmise ajal ei tohi korstnast tõusta tumedat suitsu. Kui tumedat suitsu näha ei ole, pole ka märkimisväärselt saastet. Tume suits viitab kehvale põlemisrežiimile ning tegelikkuses on see enamuses ahjus põlemata jäänud süsinik.

Õige kütmine ja õige korstna hooldamine on nii koduomaniku, tema perekonnaliikmete ja ka naabrite tervise huvides.

Kütteseade uuendamise meede

  • Kliimaministeeriumi elamute kütteseadmete uuendamise meetme kaudu on võimalik küsida toetust Kredexist juba alates 15. veebruarisst.
  • Meetme kaudu on võimalik koduomanikel oma vana ja saastav ahi kas uuendada või vahetada kaasaegsema ahju vastu.
  • Rohkem infot leiab Kredexi kodulehelt.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles