Mis nipiga väikesed maapoed veel vee peal püsivad?

Dirhami poe peamine klient on ikkagi turist. Foto: Erakogu

Toomas Tõntsil on Jõgevamaal kaks kauplust: suurem asub Puhu ristis ning teine Põltsamaal. Tõnts usub, et maapiirkondade väikepoed jäävad ellu vaid siis, kui nad täidavad mingit nišši ja on piisavalt omanäolised. Hindade poolest suurte kaubanduskettidega konkureerida pole võimalik.

„Sa pead kuidagi meelitama inimese enda poodi, mingi atraktiivsus peab olema, kas siis sortimendi või näiteks poe arhitektuuri ja väljapaneku osas. Madalat hinda pakkuda ning odavate kaupadega suuremate kaubanduskettidega konkureerida on võimatu,” rääkis ta.

Lihatooted panid poe õitsema

Tõnts ise peab lisaks poodidele veel seafarmi – just viimane oligi peamine motivaator enda poe püstipanekul. Eks ikka selleks, et oleks olemas võimalik väärindada ja turustada sigalas toodetud toodangut. Tõnts ütles, et ta ei peaks poodi ilma seafarmita ning ta ei peaks seafarmi ilma oma teraviljakasvatuseta. Kogemused vilja kokkuostu ning sigade kombinaati müümisega on tal sedavõrd kehvad, et sellisel kujul ei tasuks see tegevus end tema hinnangul ära. Poodnik on ta olnud 2010. aastast alates, kuid tõeliselt läks Puhu pood tema meelest õitsele alles neli aastat tagasi. „Veel neli aastat tagasi olin poe arvete maksmisega hädas, sest suur osa sortimendist oli sisseostetud kaup. Nüüd on mu kasum suurem tänu sellele, et väga suure osa müügist moodustab mu enda liha ning sellest tehtud lihatooted,” selgitas Tõnts. Selle üle, et aastatega oleks klientuur kokku kuivanud, Tõnts enda sõnul kurta ei saa. Pigem on ta täheldanud just ostuhuvi ja külastuste kasvu. Kauba sortimendi valib Tõnts lisaks oma lihatoodetele selle järgi, et need eristuksid suurtes ketikauplustes pakutavatest toodetest. „Eelistan kaubavalikul alati kohalikku tootjat ja päris palju on meil müügil huvitavaid tooteid, mida naljalt suurkettidest ei leida,” rääkis ta.