Viimastel nädalatel oleme kuulnud põllumeeste streikidest nii Prantsusmaal, Brüsselis kui veel mitmes lõunapoolses Euroopa riigis, kuid sel korral on kampa löönud ka Ida-Euroopa põllumehed Poolast, Leedust ja isegi Lätist. Aga siiski mitte Eestist.
Nädala mõte: miks me ei streigi?
Põhjuseid, miks põllumehed üle Euroopa streigivad, on mitu. Peamiselt on mureks toimetulek ja konkurentsivõime säilitamine, aga ka uued rohenõuded. Lähemalt süvenedes on igal riigil omad mured, näiteks diislikütuse kõrge hind või puu- ja köögiviljade käibemaks (lõunanaabritel).
Eestis aga streiki oodata ei ole, sest ühe põllumeeste esindaja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul pole valitsus praegu selliseid samme astunud, mis muudaks põllumeeste olukorra raskemaks. Nii öeldi sel päeval, kui lätlased streikisid, ehk läinud esmaspäeval.
Neli päeva hiljem kohtusid mitmed kohalikud põllumajandusorganisatsioonid regionaalministriga ning sellest kohtumisest kokku pandud pressiteate ühed esimesed sõnad olid: „Sarnaselt teiste Euroopa riikidega seisavad ka Eesti põllumehed silmitsi mitmete tõsiste probleemidega, mis lahendusi leidmata võivad olulisel määral kahjustada Eesti omamaise toidutootmise jätkusuutlikkust ning toidu varustuskindluse ohustamist.” Mõned näited probleemidest: väiksem tulu kehvema saagi tõttu, pindalatoetuste taseme langus kohati üle 30%, toetuste taotlemise keerukus ja liigne bürokraatia, kontrollide paljusus, planeeritav automaks ja tulumaksu tõus, ebakindlus seoses rohepöörde ja kliimaseadusega jne.
Muresid jagub, aga eestlane on lihtsalt tagasihoidlik ega kipu naljalt tänavatele teistele ebamugavusi tekitama. Õpetajate streigi ajalgi jäid ju paljude koolide uksed avatuks, sest kuidas muidu lapsevanemad tööle minna saavad.
Aga streigi eesmärk ongi võimalikult paljude inimeste elu ebamugavaks teha! Mu Prantsusmaal elav klassiõde nimetas, et põhiline, mis põllumeeste streigi ajal nende elu segab, on transpordi mittetoimimine, sest traktorid on maanteedel liikluse blokeerinud. Nii võib jääda arstil käimata või nädalavahetuse puhkuselegi jõudmata. Ent kuigi see on väsitav ja teeb argielu keeruliseks, said prantslased sellest streigist aru, sest hindavad oma kohalikku toorainet ja toodangut ning mõistavad põllumeeste muresid.
Siin on selle viimasega keerulisem. Niigi põllud haisevad ja loomad teevad häält ning üleüldse on põllumajandus linnainimesele paras tüütus, mõelda vaid, kui põllumehed veel Tallinna ringtee ka kinni paneks! Ent ometi võiks, et end rohkem nähtavale tuua!