Itaallaste abil kunstviljastatud kitsed ja lambad tõid ilmale mitukümmend talle

Annemari Polikarpus ja Denis Pretto on lammaste kunstliku viljastamise tulemusega rahul. Foto: Tiit Efert

Septembri alguses käisid Itaaliast Sardiiniast pärit veterinaarid Antonio Spezzigu ja Claudia Caporali Tartumaal Nõo lähedal Viinamärdi piimalambafarmis ja Võrumaal Missos asuvas Andri-Peedo kitsefarmis laparoskoopilisel teel loomi viljastamas. Nüüdseks on kõik lambad ja enamik kitsi sündinud, tulemustega on rahul nii loomapidajad kui ka veterinaarid.

Itaallased õpetasid septembris seda protseduuri ka kohalikele veterinaaridele ja Läti Maaülikooli teadlasele Aija Mālniecele.

Kunstlik kaalub loomade transpordi üles

Viinamärdi talus tiinestusid 30 seemendatud lambast 20 ja kokku sündis 26 talle, kellest poisid ja tüdrukud jagunevad pooleks. Talu peremehe Denis Pretto sõnul on ideaalne tiinestumisprotsent väga heades tingimustes 90 ja kuigi neil oli see praegu 66 protsenti, võib seda pidada ka väga heaks, sest varem Eestis tehtud katsetustel on see olnud nullilähedane või alla kümme protsendi. Tulemus sõltub nii sperma kvaliteedist, ute enda toitumusest ja üldisest konditsioonist. Kõik põhjused pole loomulikult ka selged. Kunstlikul viljastamisel on ka muid eeliseid. Viinamärdile on jäärasid varem toodud Lõuna-Prantsusmaalt, 3500 kilomeetri kauguselt, see on aga väga tülikas. Peale teatavaid sõidutunde peab loom saama 24 tundi laudatingimustes puhata. Sellised punktid on küll maanteede ääres kenasti olemas, ent nende kasutamine on ka kulukas. Lõppkokkuvõttes lisandub välismaalt looma lauta toomisega risk, et kaasa võivad tulla ka haigused. Tõsi, kõik loomad peavad olema kontrollitud, aga ikkagi võib esineda haiguseid, mis ei ole kohe tuvastatavad. „Kunstliku seemendamisega need riskid väga palju vähenesid,” lausus Viinamärdi perenaine Annemari Polikarpus. Sperma oli kontrollitud, uted olid kohalikud. Võib ka juhtuda, et kaugelt toodud loomad ei kohane kohalike oludega ning surevad ära. Denis Pretto lõi ka kokku ja võrdles, kui palju on kunstliku viljastamise projekt odavam võrreldes looma transpordiga.