Müsteerium laheneb: keelatud ained sokutas mahetatrasse loodus

Mullu võeti proove nende mahetootjate tatrast, kelle saagis tuvastati 2022. aastal keelatud aineid, ja nõuete vastu eksimist ei tuvastatud. Foto: Arvo Meeks

Enam kui aasta on otsitud vastust küsimusele, miks sattus 21 üksteisest sõltumatu mahetatrakasvataja toodangusse kahe keelatud aine jääke. Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud leidsid esialgu süü olevat kasvatajatel, kes kasutasid lubamatut taimekaitsevahendit või mineraalväetist. Mahekasvatajad pidasid võimalikuks põhjuseks hoopis põua ja põllul kasutatud sõnniku koosmõju.

Regionaalministeeriumi tellimusel asus asja uurima Eesti Maaülikooli teadlane Astrid Kännaste Nüüdseks on eksperthinnang mahetatras fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe esinemise põhjustest valmis ja Maa Elu palus Kännastel uurimistulemused lahti seletada. Järgnevas loos on küll ohtralt võõrsõnu ja kiire lugemine see ehk pole, kuid teema on äärmiselt põnev ja mida aasta edasi, seda enam meie kõigi ellu trügib.

Mis on praegune teadmine, miks võisid keelatud ained mahetatrasse sattuda?

Mahepõllunduses on lubatud kasutada sünteetilisi fungitsiide vaid äärmisel juhul. Arvestades kõiki reegleid ja piiranguid, mis kaasnevad saagi realiseerimisega, ei taha me uskuda, et fungitsiide ehk seenhaigusi tõrjuvaid kemikaale üldse kasutati. Seetõttu asusin otsima muid põhjuseid. Taimed ise fosfoonhapet ei sünteesi ja Euroopa Komisjoni määruses ei ole kirjas mitte ühtegi muud lubatud kemikaali, mis oleks sisaldanud fosfoonhapet. Teatud fosfoonhappe sisaldus on mullas olemas. Põhjuseks on mikroorganismid, kes vahendavad fosforhappe redutseerumist fosfoonhappeks. Fosfoonhape on fosetüül-alumiiniuminimelise fungitsiidi laguprodukt. Kuid muld sisaldab ka loodusliku päritoluga fosfoonhapet. Põhjuseks on mikroorganismid, kes vahendavad fosforhappe taandamist fosfoonhappeks.

Nii et tõepoolest ei pruukinud kasvatajad keelatud aineid kasutada?

Jah, keelatud ained võisid mulda sattuda ka orgaanilise väetise abil.