/nginx/o/2024/02/09/15875558t1h3fdf.jpg)
Päevad on aina pikemad ja värskes õhus liikumine turgutab talvest väsinud organismi. Igapäevane looduses liikuja, RMK Oandu külastuskeskuse teabejuht Tiina Neljandik teab, et kogenud matkahunt liigub metsi ja rabasid mööda igal aastaajal. Mida aga selle juures silmas pidada?
Kuna Oandut ümbritsevad mitmed matka- ja loodusrajad ning siit saab alguses ka suur Oandu-Ikla matkatee, siis on RMK külastuskeskusel hea ülevaade inimeste looduseskäimisest. „Erandiks on väga külmad ja tuulised päevad, siis pole metsa all inimesi näha,“ kinnitas Nelkandik, et inimesi liigub looduses pea iga ilmaga.
Veebruar pole kindlasti kõige populaarsem matkakuu, samas on sel ajal oma eelised. Tiina Neljandik nimetab kuus põhjust, miks tasub just nüüd loodusesse minna ja mida talvel matkates silmas pidada.
Talvel on ju täitsa mõnus metsas suusatada või niisama lumist loodust imetleda, aga varakult kisub pimedaks. Võrreldes detsembriga on veebruaris valget aega rohkem ja mida päev edasi, seda enam. Detsembris jääb päikesetõusu- ja loojangu vahele 6 tundi, veebruaris jõuab vahemik juba 10 tunni peale.
Kindlasti tasub aga enne matkaleminekut järele vaadata, millal päike loojub. „Siis on kindel, et jõuate õigel ajal metsast välja ega jää pimeda kätte. Kui parkides või terviseradadel pannakse õhtul tuled põlema, siis metsas on ööd nii mustad, et midagi näe. Nii et kella peab jälgima,“ hoiatab Tiina Neljandik.
Pole midagi teha, suur osa inimesi liigub talvel vähem. „Oleme rohkem istunud, vähem kõndinud ja olnud suure osa päevast toas. Kevade hakul on seega organismi energiavarud otsakorral ja siis tekibki see tunne, et ei jaksa enam üldse midagi,“ räägib Neljandik. Ta teab, et kõige raskem on alati esimene samm ehk panna õueriided selga ja uksest välja astuda.
„Juba kõndima hakates muutub olemine varsti paremaks,“ lubab ta. Rõivad peavad olema ilmale ja matkatingimustele vastavad. „Ikka soe ja tuulekindel riietus ning maastikule sobivad jalanõud. Kui on ees pikem tee, siis soojad sokid – sellised, millega ei hakka külm ka siis, kui jalg juhtub märjaks saama,“ õpetab Neljandik. Väga head on villased sokid, mis tema sõnul hoiavad jala soojas ka märjast peast.
Ehkki suur osa inimestest ootab ilmselt juba suve, käib sellega kaasas alati üks nuhtlus, mis meenub ikka siis, kui esimene pinin kõrva ääres pihta hakkab. „Meie loodus on juba selline, et soojal ajal ilmuvad matkalistele seltsiks sääsed, parmud, kärbsed,“ noogutab Neljandik, „On inimesi, kes nendega rohkem hädas, näiteks tekib sääsehammustustest kergemini allergiline reaktsioon.“ Veebruaris pole aga sääske ja teiste tüütute putukate muret. „ Ka puugioht on praktiliselt olematu, ehkki väidetakse, et pehmema talve korral võivat nad veebruaris juba ringi liikuda. Samas on neil aga talveriietes matkajate puhul tunduvalt keerulisem leida see lapike paljast ihu, kuhu kinni hakata.“
Lääne-Virumaa metsade vahel elades ja töötades on Tiina Neljandikul olnud võimalik näha väga erinevaid karvaseid ja sulelisi. Mets pole teadagi loomaaed või safaripark ja inimest tajudes-haistes hoiab mõistlik metsaelukas eemale, aga tasa liikudes võib hea õnne kohal kedagi siiski kohata. Suurem on võimalus just talvisel ajal, kui lumi näitab loomade liikumist.
„Lumele jäetud jälgede abil saab metsaellu sisse elada. Esiteks tasub teada, kes need jäljed maha jättis. Jälgede määramiseks on olemas mitmed äpid, mida võib proovida. Tõsi, saadud info ei pruugi alati õige olla. Kui ikka tulemuseks annab, et siin kõndis jaaguar, tasub sellesse kahtlevalt suhtuda,“ muigab teabejuht. „Lisaks jalajälgedele on hea lume abil avastada, kus on olnud mõnus pikutada, kus puukoort näkitseda, kus on läinud liigikaaslasega ütlemiseks. Kogenud loodusetundja oskab jälgedest palju välja lugeda ja vahel õnnestub mõnd looma ka silmata.“
Päris jälitama hakata metsarahvast siiski ei tasu, eriti kui tegu tundmatu paigaga. „Looma jaoks on mets kodu ja tal on õigus seal rahus oma asju ajada. Inimene võib aga võõras kohas matkarajalt kõrvale kaldudes hoopis ära eksida,“ ütleb Neljandik.
Neil, kel välja kujunenud oma lemmikud suvised matkarajad või puhkekohad, soovitab Tiina Neljandik minna sinna ükskord hoopis talvel. „Võib olla üllatav kui teistsugune on ümbrus ja kui uudne on ka sealt saadav emotsioon. Kindlasti võiks teha fotosid ja võrrelda neid muul ajal tehtud piltidega,“ soovitab Neljandik. Varem äraproovitud koht on mugavam ka siis, kui plaanis tulla pere ja lastega – teekond on juba tuttav ja matka on natuke lihtsam planeerida ning läbi viia. „Ja kui olete harjunud suvel käima mõnes RMK piknikukohas lõket tegemas ja grillimas, siis talvel on see sama tore kui mitte toredamgi, sest pärast lumes müttamist maitseb soe vorst eriti hästi.“
Tiina Neljandik on tähele pannud, et Vabariigi sünnipäeva tähistamine loodusretkega on muutumas üha populaarsemaks. „Julgustan neid, kes pole veel proovinud, seekord katset tegema. Eestimaa on imeline ja miski ei mõju kehale ning vaimule kosutavamalt kui jalutuskäik looduses.“ Selleks, et leida sobiv koht, soovitab ta kasutada RMK äppi või RMK looduses liikuja kodulehte www.loodusegakoos.ee – nende abil on hea teekonda planeerida. „Head nõu ja matkatarkusi saab ka meie külastuskeskustest, mida on üle Eesti kokku 15 ja mis töötavad ka talveperioodil,“ kinnitab Neljandik.
Ühtlasi korraldab RMK veebruarikuus mõned juhendatud matkad. 17. veebruaril toimub Lahemaal suur Võsu-Oandu talvine matkapäev, kus on kavas nii pikemad kui ka lühemad retked. Kui lumikate võimaldab, saab teoks ka Võsu-Oandu suusamatk.
24. veebruaril on võimalik minna Valgesoo rabasse räätsamatkale. Karula rahvuspargis saab aga Eesti sünnipäeval teha kaasa kolmetunnise retke matkasuuskadel.
Kõik matkad on tasuta, kuid oma osalemissoovist tuleb korraldajatele teada anda. Veebruarimatkade info leiab RMK loodusegakoos.ee veebilehelt.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)