Turvalahenduste kallal ise nokitsemine võib kurjalt kätte maksta (1)

maaelu.postimees.ee
Copy
Turvakaamera.
Turvakaamera. Foto: Mihkel Maripuu

Ise nokitsemine on populaarsust kogunud ka oma kodu turvaliseks muutmiseks. Ehkki soodsa “hiinaka“ tellimine võib esialgu hea tehinguna tunduda, kaasneb taolise isetegemisega mitmeid ohte.

G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala toob välja neli probleemi, mis kaasnevad isepaigaldatud valvelahendustega

Pettumus on kiire tulema

“Pea iga nädal tuleb meie jutule kliente, kel on kodus isetehtud süsteem ja tekkinud soov seda kombineerida meie ööpäevaringse valvega,” räägib G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala. “Selliseid do-it-yourself lahendusi pole aga võimalik turvafirmaga liita, sest need ei vasta meie nõuetele.”

Selleks, et professionaalne valvesüsteem saaks toimida, on vaja saatja ja vastuvõtu poolt. Lihtsamalt öeldes on tarvis, et sinu kodu valvesüsteem suudaks edastada häireteateid turvafirma juhtimiskeskusesse. Info peab jooksma kindlas protokollis, aga n-ö kodukootud lahendused seda ei võimalda.

Niisiis ostetakse pealtnäha nutikad vidinad kokku, kuid hiljem selgub, et kasu neist õieti polegi. Esiteks ei saa neid turvafirmaga siduda ja teiseks ei pruugi ka nende töökindlus väga heal tasemel olla. Tulemuseks on pettunud klient.

Lihtsalt kallid mänguasjad

Pärjala möönab, et vahel on nutika kodulahenduse protokoll küll vastanud G4Si nõudmistele, kuid süsteemi katsetamisel on ilmnenud mitmed puudused. Näiteks ei tule kõik häireteated läbi või katkeb aeg-ajalt ühendus – selline süsteem ei ole turvaline.

“Oleme mõnda soodsat lahendust suisa aastaid katsetanud, teinud seda paremaks ning andnud tootjalegi tagasisidet. Lõppkokkuvõtteks on ikka selgunud, et tegemist on lihtsalt mänguasjaga, mis pole mõeldudki professionaalseks kasutamiseks,” nendib Pärjala.

Voolu pole, on kodu kaitseta

Niinimetatud „hiinakad“ on mõeldud ühendamiseks kodu WiFisse. Kui aga ühendus peaks katkema või läheb vool ära, siis jääb kodu kaitseta. Professionaalne koduvalvesüsteem kaitseb sinu kodu ka siis, kui see on mõned tunnid elektrita. “Meie valvesüsteemid on GSMi baasil ja see tähendab, et isegi voolukatkestuse korral saame häireteated kätte,” ütleb Pärjala. “Ükski kodu valvesüsteem ei tohiks sõltuda ainult WiFi võrgust.”

Turvaeksperdi sõnul on nii mõnigi klient jätnud netist tellitud asja üldse paigaldamata, sest selle seadistamine on tundunud kahtlane. “Sisemine häirekell on tööle hakanud, sest WiFisse ühendamiseks on seade küsinud näiteks piiramatuid õiguseid,” toob ta näite. “Miks peaksin andma Hiina päritolu seadmele sellise ligipääsu?”

Hakkab elu segama

Isepaigaldatud valvelahendused suudavad parimal juhul teha vaid üht – anda äpi vahendusel võimalikust ohust teada. Kuid mis saab edasi? Oled koosolekul või teisel pool maakera rannaliival ja äpp hakkab piiksuma. Kes läheb olukorda kontrollima? Kes tuvastab, kas tegemist oli päris- või valehäirega?

“Inimesed saavad tavaliselt pärast süsteemi paigaldamist üsna kiiresti aru, et igale piiksule pole võimalik ise reageerida ja neid hetki on rohkem, kui esialgu arvatakse,” räägib Pärjala. Samuti tuleb turvaeksperdi sõnul „hiinakate“ puhul ette mitmesuguseid tõrkeid ja kõik häireteated ei pruugi päris olla. Kahjuks on võimalik ka vastupidine olukord – pätt tungib sinu koju ja just sel hetkel on DIY valvelahendus võrgust väljas.

Kuidas on lood nutikate suitsuanduritega?

Peale valvesüsteemide tellitakse veebist ka nutikaid suitsuandureid. Tundub taas hea mõttena – saan ka kodust eemal olles teada, et midagi põleb. “Kahjuks ei osata ette näha, mis saab siis, kui päriselt tuleb häireteade. Kas loota naabrile?” jagab turvaekspert mõtteid. “Tulekahju korral on iga minut kriitilise tähtsusega. Lihtsalt teatest äpis pole kasu – on vaja, et keegi sellele ka kiirelt reageeriks.” Lisaks on taolistel suitsuanduritel sama probleem mis DIY koduvalvesüsteemidel – need ei pruugi alati võrgus olla ja õigel ajal (või üldse) ohust märku anda.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles