Paari viimase aastaga on toidukaupade hinnatõus olnud pöörane, koguni üle 30%, ning kauplused kinnitavad, et inimeste ostujõud on vähenenud ja tormi joostakse sooduskampaaniatele. Äsjase uuringu järgi teenis hinnatõus tulu eelkõige kauplustele ja põllumeeste kasumiosa vähenes, jaeketid ise nii ei leia.
PÖÖRANE HINNATÕUS ⟩ Kaks aastat lisas ostukorvile 30 eurot
Eesti Konjunktuuriinstituut on uurinud toidukorvi maksumust 32 aastat ja 2022. aastast alanud hinnatõusu nimetas instituudi juht Peeter Raudsepp pretsedendituks. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud ja instituudi korraldatud uuringu esimene vahekokkuvõte avaldati jaanuari keskel ja sealne pilt näitas, et kui vaadata toidukaupade hinna jaotust tarneahelas, siis ei olnud ühtki toodet, mille puhul kaubandus oleks vähendanud oma kasumiosa, küll aga vähenes see põllumajandustootjatel.
Raudsepp sõnas, et kui 2022. aastal said häiritud kõik tarneahelad ja sisendite kallinemise tõttu hinnad järsult tõusid, siis 2023. aasta teises pooles need stabiliseerusid. „Siis tekkis inimestel ootus, et toidukaupade hinnad võiks ka langeda, sellekohaseid lootustandvaid artikleidki ilmus. Aga nagu uuring selgitab, jäi kaupluseletil hind samaks.”
Et täpne olla, nimetas Raudsepp, et mullu langes ostukorvi maksumus aasta jooksul lõpuks tõesti umbes 1%. „Aga kui hinnad on üle 30% tõusnud, siis 1% ei saa küll pere ostukorvi mõttes tegelikult languseks nimetada.”