Kalafoor suunab inimesi parematele valikutele, paraku töötab osa jaekette sellele vastu

Uuringute põhjal sööb keskmine eestlane võrreldes keskmise eurooplasega kala vähem, sest kala on pigem kallis toit. Foto: Arvo Meeks

Juba neli aastat on kalaarmastajad saanud teha teadlikumaid ja paremaid otsuseid toidulauale soetatava kala ning mereandide kohta. Teenäitajaks on olnud Kalafoor, maailma looduse fondi ja Eestimaa Looduse Fondi koostatud juhend, mille eesmärk on kanda hoolt selle eest, et Eesti inimesed teeksid kala ja mereande ostes keskkonnahoidlikke valikuid. Paraku on kampaaniaga Eesti inimeseni jõuda keeruline, sest tarbijale on kõige tähtsam hind ning paljud jaeketid müüvad just neid tooteid soodsamalt, mis foori järgi punases alas paiknevad ning mida kestlikkuse eesmärgil tarbima ei peaks.

Keskkonnaantropoloog, Eestimaa Looduse Fond juhatuse liige ja Kalafoori üks eestkõnelejatest Joonas Plaan (pildil) tõdes, et Kalafoor toetub nendelesamadele soovitustele, mida annab kalade kohta ka maailma looduse fond (WWF). „Samalaadne kestliku kalatoidu juhis on kasutusel juba 28 riigis,” ütles ta.

Kalafoori juhis jaguneb kolmeks kategooriaks: roheline, kollane ja punane. Plaan rääkis, et WWF hindab kõiki kalajuhises esitatud liike, toetudes parimatele teadusuuringutele, mille põhjal hinnatakse kolme kestliku kalanduse põhimõtet: kalapopulatsioonide hetkeseis, püügivahendite keskkonnamõju ja kui hästi on kalandus juhitud.

„Tarbijad saavad kestlikule kalandusele kaasa aidata, eelistades rohelise värviga tähistatud mereande. Võimaluse korral tasub alati vältida juhises punasega märgitud kala,” rääkis ta.

Eestlane mõtleb Plaani sõnul toidu ostmisel kestlikkusele keskmisest vähem, mistõttu on üks tõsiseid üleandeid ka see, kuidas muuta käitumismustreid.

Aitab teha paremaid valikuid

Praegu on kalafooris punane märgis nii angerjal, tursal, tilaapial, troopilistel krevettidel, nagu hiid- ja tiigerkrevett, kui ka võrguga Läänemerest püütud siial, Läänemerest püütud kohal ja võrgu või mõrraga püütud haugil. Tihti võib ühel kalal olla kolm foorimärgistust ning erisus tuleb sisse kas püügimeetodi või asukoha põhjal. Näiteks kohal läheb sisevetes hästi, aga Läänemeres on tema olukord kehv.