Nädala mõte: eestlaste palgasoovid vs. tegelikkus

Prognoosi kohaselt ulatub tänavune inflatsioon juba 4 protsendini, mis tähendab, et meil tuleb järjest rohkem raha rahakotist välja käia. Foto: Arvo Meeks

Läinud reedel laekus ajakirjanike postkasti pressiteade, mille kohaselt on Eesti inimesel toimetulekuks vaja teenida enam kui 2000-eurost brutopalka. See selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali cvkeskus.ee korraldatud üle 8100 osalejaga küsitlusest.

Sellest infost oli raske mööda vaadata ja avasin kohe statistikaameti kodulehe, kus palkade kohta leidub kõiksugu huvitavat statistikat. Niisiis, 2023. aasta III kvartalis oli Eestis keskmine brutopalk 1812 eurot. Seejuures meestel oli see 1965 ja naistel 1670 eurot.

Kui aga piirkonniti vaadata, siis ainus maakond, kus keskmise palga number algab kahega, on Harjumaa, 2040 eurot täpsemalt. Samal ajal kui Valgamaal on see 1336, Ida-Virumaal 1408 ning Saare- ja Hiiumaal 1390 euro kanti. Sealjuures on meeste brutopalk igas maakonnas vähemalt saja euro võrra kõrgem kui naistel. Mõnes maakonnas on see vahe lausa kolmsada eurot.

Ja inimesed elavad ning tulevad toime. Kuigi ei saa salata, ega see toimetulek alati meelakkumine ole ning maapiirkonnad jäävad aina tühjemaks.

Niisiis paneb mõtlema loo alguses nimetatud tööturuküsitlus, mille tulemused näitavad, et oma töötasuga tulevad majanduslikult toime töötajad, kes teenivad 2011-eurost brutopalka, ning hästi või väga hästi tulevad toime need, kelle brutosissetulek on 2894 eurot. Paraku näevad paljud Eesti inimesed sellisest palgast vaid und.

Veel märgiti, et pooltel uuringus osalejatel on toimetulek võrreldes aastatagusega kehvemaks muutunud, 37 protsendil on see jäänud samaks, 13 protsendil on toimetulek paranenud ning viiendik vastanutest ei tulegi oma töötasuga toime.

Muidugi on toimetulekul ja toimetulekul ka vahe. Mõni ei suuda ka 4000-eurose kuupalgaga ära elada, sest on oma elustandardi ise väga kõrgeks ajanud. Teine saab 1300 euro suuruse sissetulekuga kenasti hakkama ja suudab veel säästagi.

Mõni leiab ka, et maal on odavam elada. Ent tahaks vastu vaielda. Jah, kinnisvara on maal soodsam (kui seda just ise ehitada ei plaani), enamasti ka lasteaiatasud ja huviharidus. Aga söök maksab maal sama palju või rohkemgi, kodused kommunaalkulud ei ole samuti maal väiksemad. Rääkimata transpordikulust, sest sõidud on pikad, tasuta transport kadus ning bussiühendust ei pruugi üldse ollagi.

Loomulikult tahaksid kõik kõrgemat palka, ent üks asi on soov ja teine reaalsus. Paraku tuleb elada reaalsuses, seda enam, et ajad on keerulised, ja rõõmustama selle üle, et üldse töökoht on. Ehk lähevad ka ajad peagi paremaks ning palgad kõrgemaks.