Eesti idufirma osaleb Ühendkuningriigis põnevas põllukatses

Katsed on seni näidanud, et küntud pinnasest voolab vesi kiiresti läbi, mille tulemuseks on oluliselt väiksem toitainete vabanemine väetamisel. Pilt on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Eesti põllumajandustehnoloogia idufirma Paul-Tech osaleb oma mõõteseadmetega Ühendkuningriigis Leedsi ülikooli poolt läbi viidavas katses, mille eesmärk on mõõta taastavale põllumajandusele ülemineku mõju faktoreid. Läbi viidav uurimus väidab, et see heidab valgust taastavate viljelustehnikate kasulikkusele.

Suurbritannias Yorkshire'is asuva Leedsi ülikooli uurimus võrdleb mulla tervist, taimede produktsiooni, kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning erinevate põllumajandussüsteemide kasumlikkust viiel 12x40meetrisel maalapil. Osa maatükke künti ja äestati, teisi aga hariti minimaalselt, kasutades mulda mitte segavat pinnalähedast harimist.

Katses kasutati ka erinevaid pinnakatteid ning nende mõjutajaid: kaaskultuure, sõnnikut, kariloomade integreerimist ja sortide segusid.

Andmeid kogusid mullajaamad, mis teevad reaalajas mõõtmisi toitainete leiduvuse, mulla veesisalduse ja temperatuuri kohta 8 ja 20 cm sügavusel. Katse jooksul väetati igat katselappi kolm korda lämmastikuga. Pärast igat väetamist jälgiti toitaine leiduvust ja veesisaldust mõlemal sügavusel.

Jaamade mõõtmistulemused näitasid, et minimaalselt haritud katselappidel hoiti juurtetasandil kauem ning rohkem toitaineid ja vett kinni kui küntud proovilappidel. Selle tulemusena registreeriti minimaalselt haritud lappidel pärast väetamist oluliselt suurem toitainete vabanemine ja kõrgem toitainete sisaldus 8 cm sügavusel võrreldes küntud katsevariantidega, ning kättesaadavad toitained püsisid juurtetasandil kauem.

Seevastu küntud pinnasest voolas vesi kiiresti läbi, mille tulemuseks oli oluliselt väiksem toitainete vabanemine väetamisel ja oluliselt vähem toitaineid, mis oli 8 cm sügavusel taimedele kättesaadavad.

Mullatemperatuur oli ka mõjutatud põlluharimismeetodist. Küntud muld koges katse jooksul palju suuremaid temperatuurimuutusi. Küntud muld külmus, kui õhutemperatuur langes alla nulli, samal ajal kui minimaalselt haritud muld säilitas kogu aeg palju stabiilsema temperatuuri ega külmunud.

Paul-Techi asutasid 2019. aastal Mikk Plakk, Tiit Plakk, Eve Plakk ja Anu Einberg. Foto: Erakogu

Paul-Techi tegevjuht Mikk Plakk nimetas tulemusi põnevaks. “Meie mullajaamade andmed näitavad selgelt mulla toitainete kättesaadavust ja temperatuuride erinevust erinevate harimismeetoditega maalappide vahel,” ütles ta pressiteate vahendusel. “Näiteks küntud variandis külmus pinnas juurtetasandil ja näitas märkimisväärseid temperatuurierinevusi, samas kui minimaalselt haritavad maalapid ei külmunud ja temperatuur oli juurtetasandil suhteliselt ühtlane. Samuti, minimaalselt haritavatel maatükkidel hoidis pinnas vett palju tõhusamalt kinni, mis tähendas, et 8 cm sügavusel oli palju rohkem kättesaadavaid toitaineid kui küntud lappidel,” edastas ta.

“Katse tulemustel on oluline mõju sellele, kuidas põllumehed peaksid mulda käitlema. Need näitavad kindlalt, et viljelusmeetoditel on potentsiaal märkimisväärselt parandada mulla ja taimede tervist, vähendades samas sisendite hulka, mida tuleb rakendada,” kinnitas ta.

Sellisel tasemel ülevaade poleks aga Plakki sõnul kättesaadav ilma võimaluseta mõõta vee ja toitainete liikumist kogu pinnases, milleks Paul-Techi süsteem on spetsiaalselt loodud. Süsteem on kasutuses kommertspõllumajanduses Skandinaavias ja Ida-Euroopas ning Ühendkuningriigis võetakse see kasutusele sel kuul. Jaam kasutab mitmeid tipptasemel andureid ning teisendab andmed lihtsateks ja teostatavateks ülevaadeteks, nii et farm saaks oma tulusid maksimeerida. See annab 360-kraadise reaalajas ülevaate mulla tervisest, pakkudes andmeid, mida taimekasvatajad vajavad paremate otsuste tegemiseks.

Uuring jätkub ning selle käigus vaadeldakse muude taastavate tehnikate mõju mulla tervisele pikema aja jooksul. „Leedsi Ülikoolis uuringuga jätkates loodame avastada täiendavaid teadmisi selle kohta, kuidas erinevad viljelusviisid mõjutavad mulla tervist, keskkonda ja põllumeeste lõpptulemust,” võttis ta kokku.