ILM ⟩ Senised ilmaveidrused peaks jaanuariga lõppema

Jaanuaris oleme näinud nii krõbekülma kui sulailma. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Üle kümne aasta on meil selline talv, mis olnuks 20. sajandil külma poolest tavaline, aga nüüd haruldaseks jäänud. Siberi kõrgrõhkkond valitseb Põhja-Euroopat, olles lumised tsüklonid kaugele lõunasse suunanud, aga vahel jõudis mõni neist ka Läänemere äärde ja puistas korralike külmakraadidega kohevat lund.

Aga ilmaveidrusteta ei ole seegi talv läbi saanud. Nädal tagasi püsis paari päeva jooksul niisugune olukord, et Põhja-Rootsis ja Soome keskosas oli 1–4 kraadi sooja, samal ajal kui Kesk-Euroopas kuni Põhja-Prantsusmaani mõni kraad külma.

Kerge sula põhja poolt jõudis kaheks päevaks ka Eestisse. Sellise olukorra põhjustas võimas kõrgrõhuala, mille kese liikus Skandinaaviast Briti saarte kohale.

Teatavasti toob Põhja-Atlandi hoovus piki Norra rannikut põhja suhteliselt sooja vett, mille temperatuur praegusel aastaajal on 5–7 kraadi, umbes sama soe on ka õhk vahetult selle kohal.

Õhuvool oli alati (põhjapoolkeral) päripäeva pöörleva kõrgrõhkkonna kirdeservas loodest ehk Skandinaavia mägise rannikuga risti, sundides niisket õhku nõlva pidi üles tõusma.

Tõustes õhk jahtus ning enne üle 1000 meetri kõrgusele mäeharjale jõudmist sadas http://www.ventusky.com-i andmetel lörtsi ja lumena alla tohutu kogus niiskust.

Kohati võis ööpäevaga maha sadada meeter lund või rohkemgi – meie jaoks kujuteldamatu, aga Norra mägedes mitte väga ebatavaline.

Kui õhk teisel pool mägesid Rootsi tasandikule jõudis, toimis nn fööniefekt: mööda nõlva alla liikunud ja suurema osa niiskusest kaotanud õhk soojenes uuesti ja isegi rohkem, kui tõustes jahtus.

Nii säilitas õhumass Läänemere äärde jõudes, kuigi oli läbinud mitmesaja kilomeetri pikkuse teekonna üle jahutava lumise aluspinna, kolme-neljakraadise soojuse.

Läänemere idakaldal juba tunduvalt nõrgemas loodevoolus tuli Baltimaadeski kerge sula.

Ebatavaline on see, et kogu sellel sulailmaalal valitses kõrgrõhkkond – kuigi ilm oli tasapisi jahtuvas õhumassis pilvine ja sombune, ei olnud peale Norra mägesid selle loodevoolu tuhandekilomeetrisel teekonnal kusagil märkimisväärset sadu.

Sajuta püsis ilm ka Kesk-Euroopas, aga seal kõrgrõhkkonna lõunaserva lähedal valitses peaaegu tuulevaikus koos selge taevaga ning nii tuli Saksamaal külma kuni 10 kraadi, Madalmaades ja Prantsusmaal paar-kolm kraadi.

Nüüdseks on külm kõrgrõhuala tagasi oma tavalises asukohas Arktikas, aga piki selle lõunaserva liiguvad Kesk-Euroopas suhteliselt külmas õhus moodustunud tsüklonid, mis ei ole eelnenud kõrgrõhkkonnast kuigi palju soojemad – lumikate ulatub läänes ajuti Prantsusmaani välja, mis on sel sajandil väga ebatavaline.

Prognoos näitab, et jaanuari lõpupoole taastub tavalisem ilmamuster: Kesk-Euroopas annab külm järele ning Baltimaades tõuseb õhutemperatuur nullkraadi lähedale ja lund sajab juurde.

Tartu suusamaratoni ilma on veel vara prognoosida, aga üldiselt kaldub talve esimese poole pakane ka hiljem külma hoidma, sest suured lumealad läänes ja Läänemerel kujunev osaline jääkate aitavad Siberi kõrgrõhualal siin kanda kinnitada.