Väga lihtsustatult küll, aga just nii, pealkirjas öeldut järgides, saaks igaüks meist anda oma panuse keskkonna heaks. Kas sellest ka tegelikult abi oleks? Tartu ülikooli kliimateaduste professor Piia Post kinnitas, et üksikisik saab oma tarbimisharjumustega keskkonna seisundit mõjutada küll. „Kui me kõik ostaks vähem asju, siis mingi aja pärast peab ju loogiliselt võttes fossiilkütuste põletamine ja tootmine vähenema,” sõnas ta.
Tahad maailma päästa? Soojusta oma elamine ja söö vähem liha (3)
Meie laiuskraadil on loomulik, et ilm päevast päeva vaheldub. Kui läheme lõuna poole, siis seal on vööndeid, kus päevast päeva on sama ilm. Just väga muutlik ilm iseloomustabki meie, põhjamaade kliimat. Kui aga miski sageli muutub, on mõõtevahendeid kasutamata, lihtsalt oma mälule tuginedes raske märgata pikaajalisi muutusi.
Uudistes näeme pea iga päev üleujutusi ja tormituuli, kas see ongi kliimamuutuse mõju?
Esiteks teeme selgeks, mis on ilm ja mis on kliima. Kliima on see, mida me ootame, ja ilm on see, mida saame.
Tavakodanik võib kliimamuutust näha mõjudes, mida ilm avaldab looduskeskkonnale, näiteks õunapuu lehtimise või õide puhkemise aja varasemaks nihkumises. Põllumajandus ei sõltu mitte ühe päeva ilmast, vaid sellest, kuidas pikemal perioodil on ilm olnud. Vähe on tegevusi, mis ilmast ei sõltu, isegi tubased tegevused – kui palju peab kütma.
Kõige selgemad muutuste märgid Eesti kliimas on talvise lumikatte puudumine või selle lühenemine. Lumi tuleb küll maha, aga ei püsi pikalt. Kui vaadata 50 aasta andmeid, siis tuleb välja, et lumikatte paksus ja kestus on lühenenud.
Kui lumi läheb varem ära, siis põllud kuivavad kevadel varem ja kõik taimed ei pruugi hästi idaneda või nende kasv peetub. Seda ongi juba märgata, et kevaded on kuivemad.