Hüvitiseta jäävad põllumehed loodavad kevadisele heidutusjahile

Kuigi praegu katab põlde lumi, on lindude kevadise rändeni jäänud vaid mõned nädalad, mistõttu ootavad põllumehed selgust, kas sel kevadel võiks kahjustatud põldudel kasutada letaalselt heidutusjahti. Foto: Kristjan Teedema

Kevadel saabuvate rändlindude kahjusid põllumeestele sellest aastast enam ei kompenseerita, sest keskkonnaameti hinnangul kulus kontrollide peale ebamõistlikult palju ressurssi ja väljamakstud summad ei rahuldanud ka põllumehi. Viimased loodavad nüüd päästerõngast kevadise heidutusjahi lubamises. Selle ettepaneku on amet ka ministeeriumile teinud.

„Meie liidu liikmed on väga murelikud, sest peagi saabuvaks kevadeks ei ole veel paigas konkreetseid plaane haneliste põllukahjude vältimiseks ja vähendamiseks. See tähendab, et põllumajandustootjaid ootab ees sama probleem nagu varem,” nentis Eesti Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

Hüvitis oli väike

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tõi muudatuste põhjuseks, et haneliste tekitatud kahjud on kõikidest loomakonfliktidest kõige raskemini hinnatavad ehk kui lihtsustada, siis lisaks hanelistele võib saagikus väheneda veel paljudel teistel põhjustel, nagu näiteks ebasoodne ilmastik, haigused, viljelusvead. Samuti kulus kompensatsiooni, mis oli maksimaalselt 3200 eurot põllumehe kohta, väljamaksmiseks ebamõistlikult palju ressurssi, nii töötunde kui autoga läbitud kilomeetreid.

See oli ametile väga kulukas, sest kümmekond keskkonnaametnikku pidi üle riigi käima lindude väljaheidete järgi kontrollimas, kas tegemist oli hanekahjudega. „Tulemus ei rahuldanud samas ühtegi asjaosalist, kuna väljamakstud kahjud olid tekkinud kahjudest oluliselt väiksemad,” põhjendas ta.

Nimelt ulatuvad hanekahjud põllumeeste hinnangul 10 miljoni euroni, Kerli Ats märkis, et 100 000eurost kahju võis kannatada ka juba üksainus põllumees, kuid kahjusid kompenseeriti umbes 400 000 euro ulatuses aastas