Krõbe külm kergitab toidutootjate elektriarveid

Äntu mõisa tuli tänavusel kõige külmemal ilmal uus partii ühepäevaseid tibusid – kanalas pidi sel puhul olema vähemalt 33 soojakraadi, samal ajal kui õues oli –28. Foto: Marget Haug

Külma võlusid ja valusid tootmises tunnevad ühtemoodi nii kanakasvataja kui ka kurgi- ja piimatootja, hakkama saamiseks tuleb osata loodusega kohaneda ning teha majanduslikult mõistlikke otsuseid.

Lääne-Virumaal Äntu külas tegutseva mahemune ja mahebroilereid tootva Äntu Mõisa OÜ juhatuse liige Lauri Bobrovski nentis, et külmade talveilmade mõju annab rahakotile korralikult tunda.

„Pidime kanalaid soojas ja vett lahti hoidma. Selle külmaga polnud see meie vanade veneaegsete hoonete puhul teps mitte kerge ülesanne,” märkis ta ja lausus ohtralt kiidusõnu meeskonnale, kes ei vaadanud seejuures nädalapäeva ega kellaaega. Kui oli vaja kanalat kütta, siis oli vaja, sest tootmistegevuseks peab kanalas olema ühtlane temperatuur olenemata sellest, mis õues toimub.

„Meie ebaõnn oli veel see, et kõige külmemal ajal, tänavu 6. jaanuaril, saabus meile esimene partii selleaastaseid munakanatibusid, kes olid ühepäevased,” kõneles ta. See tähendas lisaks tavapärasele pelletiküttele kütmist gaasipuhuritega. „Pidime saama kanalasse vähemalt 33kraadise temperatuuri ja seda siis, kui õues oli miinus 28, päris närvesööv nädalavahetus oli,” tunnistas ta.

Selline ebaõnn, et esimene tibupartii saabub kõige külmemal päeval, tabas neid juba teist aastat järjest.