Talvisel ajal tuleb elektriliinide läheduses olla eriti ettevaatlik

Lume ja jäite raskuse tõttu vajuvad elektriliinid talvel allapoole. See tähendab, et tuleb olla eriti tähelepanelik, sest ohutuskaugus kolm meetrit on omakorda madalamal. Foto: Elering

Talvisel ajal elektriliinide all viibimisel tuleb olla erakordselt ettevaatlik, sest juhtmetele langenud lumi või jäide tekitab raskust ning juhtmed vajuvad tavapärasest allapoole. Samuti meelitavad gaasitrassid oma lageda alaga ATV või mõne teise mootorsõidukiga sõitjaid, kes võivad sattuda nii väga ohtlikkusse olukorda.

Kui eelnevalt on olnud metsaveotraktorite, kallurite ja muude masinate poolt tekitatud vahejuhtumeid Eleringi elektriliinide juures aastas 5–6, siis mullu oli neid õnneks vaid kaks. „Oleme ka viimastel aastatel teinud koos päästeameti ja Elektrileviga ohutuskampaaniaid ning tahaksime loota, et need on aidanud mõista elektriliinidega seotud ohtusid,” sõnas Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Liis Eiser.

Eleringi liinide hooldusjuht Mart Gabrel tõi näite ühest õnneks hästi lõppenud juhtumist. Väljalülitunud 330 kilovoldise kõrgepingeliini ülevaatuse käigus avastati kooskõlastamata raiejäätmete ladustamine liinikaitsevööndis, juhtmete all. Kohale jõudes ühtegi isikut enam sündmuskohal ei olnud, olid ainult masinad, millest kokkuveomasin oli saanud kergemaid vigastusi.

Juht pääses õnnelikul kombel vaid ehmatusega. Hilisemal selgitamisel saadi õnnetuse põhjustajaga kontakt, anti isikule selged juhendid kaitsevööndis tegutsemiseks ning väljastati elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemise luba.

„Talvel ongi liinide avariiliste väljalülitumiste põhjusteks enamasti metsa- ja raietööd või loodusest ja ilmastikust tingitud põhjused. Samuti on külmal ajal jäite ja lume tekkimise oht liinijuhtmetele, mis põhjustab juhtmete ja maapinna vahelise gabariitide halvenemise ja halvemal juhul ka liinijuhtmete katkemise,” sõnas ta.

Kui suur on kaitsevöönd?

Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mille ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kilovoldise (kV) pingega liinide korral 25 meetrit ning 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit.

Elektriliinide ja gaasitrasside lähedal tegutsejatel tuleb küll olla tähelepanelik igal aastaajal, aga talvel tuleb seal olla eriti tähelepanelik. Foto: Elering

Elektriliinide ja gaasitrasside lähedal tegutsedes tuleb olla tähelepanelik igal aastaajal, sest surmava elektrilöögi võib inimene saada ka liinijuhet otseselt puutumata: 110 kV liini puhul võib elektrilöök toimuda ühe meetri kauguselt kõrgepingeliini juhtmetest ning 330 kV liinide puhul lausa 3 meetri kauguselt.

Ohtlikke olukordi tekitavad sagedamini transpordivahendid, metsa- ja ehitustehnika, mille liikuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana nool tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale. Avalikult kasutatavatel teedel tuleb kõrgemate kui 4,5meetriste transpordivahenditega liiklemine liinivaldajaga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, tuleb samuti elektriliini kaitsevööndis liigeldes ohutuse tagamiseks eelnevalt liinivaldajaga konsulteerida.

Jälgida tuleb ka liikumisraadiust. Ohutu kaugus liinist on vähemalt 5 meetrit. Seda nii avalikult kasutatavatel teedel kui väljaspool teid.

Märgates kõrgepingeliinide läheduses kahtlustäratavaid tegevusi või potentsiaalseid ohuallikaid (nt viltune puu, mis võib liinile langeda või on juba langenud; võõrkeha liinijuhtmetel; juhtmed on kahtlaselt madalal (eriti talvel); materjalide ladustamine juhtmete all jne), tuleb esimesel võimalusel teavitada liinivaldajat või 112.

Kui satud liinidele ohtlikult lähedale

• Võimaluse korral tagurdada juhtmetest välja vähemalt 20 meetri kaugusele ja kutsuda abi (112).
• Kui tagurdades juhtmetest eemalduda ei õnnestu, siis kutsuda abi (112) ning vältida masinast väljumist, sest kabiinist väljumisel võib sattuda veelgi suuremasse ohtu.
• Olukorras, kus masin on süttinud, tuleb väljuda masinast hüppega selliselt, et maapinda puudutades masinat samaaegselt ei puuduta. Seejärel tuleb eemalduda masinast, hüpates kaks jalga koos või lohistades jalgu mööda maad neid tõstmata vähemalt 20 meetri kaugusele ning kutsuda abi (112).

Gaasitrassid meelitavad ATV-sid

Gaasitrasside koridorid on parajalt sobiv lage maa ATV ja muude mootorsõidukitega sõitmiseks, kuid sellega n-ö küntakse ka gaasitrasside koridoris maad üles. "Miks see halb on? Seetõttu, et gaasitorud on 0,8–1 m sügavusel maapinnast ning nende abiseadmete taristu kaablid, mis asetsevad gaasitorust veel kõrgemal," põhjendas Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Liis Eiser, miks selline käitumine inimesele ohtlik on.

Gaasitrassid on alati märgistatud oranžide tulpadega, mis on looduses kergesti märgatavad. Gaasitrassi tulba kleebisel on märgitud gaasitorust tulenev kaitsevööndi ulatus ja telefoninumber, kuhu teatada, kui kaitsevööndis on planeeritud tegevusi või märkate midagi ohtlikku (näiteks langenud puud, kahtlane tegevus jm).

Metsaveokitega üle gaasitrassikoridoride sõitmine on ilma kooskõlastuseta keelatud.