Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kui auto valgusvihku ilmub surnud põder

Copy
Mitte paksu metsa vahel, vaid just suurematest linnadest väljasõidul, kus tihe liikus, juhtub kõige sagedamini kokkupõrkeid suurte loomadega.
Mitte paksu metsa vahel, vaid just suurematest linnadest väljasõidul, kus tihe liikus, juhtub kõige sagedamini kokkupõrkeid suurte loomadega. Foto: ERIK PROZES/PM/Scanpix Baltics

Sõidan hilisõhtul Tallinnast Pärnusse, pealinnast väljasõidul helendab tablool kiri “Ettevaatust, metsloomad teel”. Enamasti selliseid kirju vist suurt tähele ei panda, aga seekord võtab hoiatus valvsaks küll ja kiirusnäidu pisut allapoole. Poole tunni pärast selgub, et hoiatus tõesti toimis.

Ühel metsavahelisel lõigul jäi auto lähitulede – tihe reedeõhtune liiklus ei lasknud kaugtulesid peaaegu kasutadagi – valgusvihku mingi suur tume kogu, õnneks vastutulijat sel hetkel polnud ja jõudsin sekundiga kogust möödasõidu teha, samal ajal märgates, et tegu surnud põdraga. Ilmselt oli keegi looma alla ajanud ja edasi sõitnud.

Transpordiameti andmeil registreeritakse Eesti riigiteedel aastas ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Ilmselgelt on see vaid murdosa loomadest-lindudest, kes auto rataste all hukka saavad. Registreeritud õnnetustes saab vigastada 20–30 inimest aastas. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem.

Tagasi üles