Nädala mõte: kardetud aasta ongi käes

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Ennustame, et tänavune ostukäitumise uuring näitab, et eestlaste eelistus on veelgi enam nihkunud odavate importtoodete poole.
Ennustame, et tänavune ostukäitumise uuring näitab, et eestlaste eelistus on veelgi enam nihkunud odavate importtoodete poole. Foto: Eero Vabamägi

Meediakanalite loetavuse ja vaadatavuse tipus troonivad neil päevil ennustused alanud aastaks. Kes vaatab kaartide, kes seapõrna pealt, mõni küsib teaduskraadiga inimestelt prognoose. Maa Elu jättis meelde, mida kõnelesid maal tegutsevad inimesed, ja siit koorub välja meie prognoos juba ette sajandi kõige kehvemaks aastaks kuulutatu kohta.

Et kõik hinnad tõusevad, on juba näha, aga hinnahüpe ei piirdu aasta esimeste päevade käibemaksutõusuga, suurem hoop on alles ees. Toidutootjad, aga ilmselt ka teised, mängivad praegu vaid sentidega ja konkurentsis püsimiseks venitatakse viimase piirini. Varsti hakkab mõju avaldama ka tõusnud alampalk. Pole saladus, et miinimumpalga maksjate seas on palju maal tegutsevaid väiksemaid ettevõtjaid. Rohkem tuleb raha välja käia isegi riigiametnike kontrollkäikude eest. Kust see lisaraha tuleb? Lõpuks ikka ostja taskust.

Siis selgub, kas ostja on nõus maksma kvaliteedi või soodsama hinna eest. Ennustame, et tänavune ostukäitumise uuring näitab, et eestlaste eelistus on veelgi enam nihkunud odavate importtoodete poole. Ehkki kohalikelt talunikelt nõutakse põldude mürgitamise lõpetamist – mis siis, et Eesti on taimekaitsevahendite kasutamise koguselt Euroopas sabassörkijaid –, hääletab ostja aasta teises pooles oma rahakotiga taimekaitsevahenditesse sõbralikumalt suhtuvates riikides toodetud toidu poolt.

Metsandusettevõtted on seni maal hea palga maksjad, aga siingi jätkub madalseis. Vähem tööd, vähem palka, vähem makse riigile ja valitsusel jälle põhjust uus maks välja mõelda. Äkki looduskaitsemaks?

Tasuta bussisõidu kadumisel pole maainimesel enam mõtet eelistada aeglasemat ühistransporti ja autokasutajate hulk kasvab.

Ilma ennustades lähtume õpetusest: soovi ja sulle antakse. Soovime, et maha sajaks püsiv lumekate, aga krõbedaid küttearveid toovat pakast ei tule. Puid elektriliinidele kukutavad suured sajud võiksid selleks talveks läbi olla. Kevadel sulaks lumi tasapisi ja hoiaks põllud kaua niisked. Suvi oleks mõnusalt soe nii taimekasvuks kui ka puhkuseks. Põuda ei tule, aga vihma sajab öösel.

Viimased aastad on näidanud, et tegelikult tuleb midagi täiesti ootamatut, seega on ülimalt tõenäoline, et väga halvaks ennustatud aasta viskab meile vimkat ja üllatab hoopis millegi heaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles