ILM Sula on läbi ja ees ootab pikk talv

Marko Kaasik
, keskkonnafüüsik
Copy
Detsembri alguses valitses Eestis tõeline talve võlumaa. 
Detsembri alguses valitses Eestis tõeline talve võlumaa. Foto: Margus Ansu

Talve algused on nagu kolm tilka vett: kolmandat aastat järjest tuleb lumi maha juba novembris, püsib umbes kuu aega ja hakkab siis sulama. Erinevused on detailides. Kui tunamullu oli palju külma – detsembri esimene kolmandik peaaegu poole sajandi külmim –, siis mullu oli pakast vähem ja lund rohkem.

Tänavune detsembri algus oli möödunud aastast külmem ja ülemöödunud aastast natuke pehmem, aga lund sadas kummastki rohkem.

15. detsembriks oli kohati Ida-Eestis lund maas juba 30 sentimeetri jagu ja lume veevaru ehk veekihi paksus, mis tekiks kogu lume sulamisel, oli mõnes Põhja-Eesti vaatluskohas ligi 60 millimeetrit. Nüüdseks on suur sula lumikatet jõudsasti kahandanud ja Lääne-Eestis maa paljas.

Tänavune lumi sadas peale mitu päeva püsinud külma ja nõrga tuulega, mistõttu ladestusid peenikesed lumekristallid puuokstele ja moodustasid järgmiste päevadega paakunud kihi. Järgnesid uued lumesajud ilma vahepealse sula ja tuuleta.

Nii koguneski puudele järk-järgult ebatavaliselt paks ja raske lumi, mis hakkas neid maha murdma ja tegi üle aastate suurt kahju elektriliinidele. See on taas üks ära unustatud vana mure, umbes pool sajandit tagasi külmemate talvedega juhtus seda märksa sagedamini.

Külma ja varajase talve alguse toob endaga ikka kaasa Siberi kõrgrõhkkond, kui ta ebatavaliselt vara läände laieneb.

Enamasti on siin Euraasia mandri idaküljel hilissügisene ilm tsüklonite nägu, mis kujunevad Atlandi ookeanil soojas ja niiskes õhumassis, mis kontrastina jahtuvale mandrile moodustab tõusva õhuvoolu.

2021. aasta novembri lõpus aga laienes külm kõrgrõhkkond idast järsku Läänemere äärde ja taandus keset detsembrit sama järsku, jättes meie maa taas soojale ja niiskele Atlandi õhumassile.

2022. aastal ei olnud kõrgrõhkkonna võim nii absoluutne ja aeg-ajalt liikusid üle Baltimaade tsüklonid, mis tõidki rohkem lund.

Pole liiast meenutada talviste tsüklonite liikumistrajektoori mõju ilmale: kui madalrõhukese möödub meist põhja poolt, siis põhjapoolkeral alati vastupäeva pöörlevas tsüklonis jõuab meile soe ookeaniõhk läänest, aga kui kese möödub lõuna poolt, siis idapoolne külm õhk.

Otse üle liikuvas tsüklonis vaheldub ilm järsult, sest keskme ees saabub lõunakaartest soe ja järel põhjakaartest külm õhk. Kahe viimase talve äkilisele algusele järgneski muutlik ning lõppkokkuvõttes soe kesk- ja hilistalv, mil lumikate püsis vaid Ida-Eestis.

Tänavune suurim eripära on aga see, et kliimasügis jäi väga lühikeseks: täiesti suvesoojale, kõigi teadaolevate aegade kõige soojemale septembrile järgnes juba novembri keskel külm ja veel nädal hiljem lumikate, mis paljudes kohtades Ida-Eestis on praeguseks 30 päeva maas püsinud ja seega kliimatalve algust tähistab.

Nüüd on selleks korraks sula läbi ja Atlandi tsüklonid tüürivad taas järjest enam lõuna poole, tuues meile rohkesti lund. Lumikatte järgi võib eelolev talv taas päris pikaks kujuneda, nagu oli eelminegi.

Eesti lumikatte iga päev uuendatavaid mõõtmisandmeid saab jälgida www.ilmateenistus.ee veebilehelt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles