KEERULINE 2023 ⟩ Väikestel tootjatel on turul püsimisega raskusi

Enim lõpetajaid on lambakasvatussektoris. Foto: Elmo Riig

Põllumajandussektoril on seljataga päris keeruline aasta. Uurisime Eestimaa talupidajate keskliidu juhatuse liikmelt Kerli Atsilt, kuidas on see väiketootjatele mõjunud.

Esiti nimetas ta karme ilmaolusid, mis tõid kaasa loomasööda kriitilise nappuse. Nii hoiatas liit juunis, et Eesti loomakasvatus võib kannatada tõsise tagasilöögi all, kui vihmaperioodi ei järgne. «Kuigi hilisemad ilmastikutingimused leevendasid olukorda, mõjutasid need siiski loomakasvatussektorit negatiivselt, põhjustades suure hulga põllumajandusloomade realiseerimise ja sundides mõnda ettevõtet oma tegevust lõpetama,» sõnas Ats.

Lisaks loomakasvatusele on surve all taimekasvatussektor. Ats märkis, et teraviljakasvatajate olukorda on raskendanud ebastabiilsed ilmaolud ja langenud teraviljahinnad – sisendite kõrgemad hinnad võrreldes vilja turuhinnaga on tekitanud majanduslikke raskusi.

Tegevuse lõpetajatest kõneldes ütles Ats, et enim on neid lambakasvatussektoris: PRIA loomade registri andmete põhjal on 2022. ja 2023. aasta vahelisel perioodil lambaid vähemaks jäänud 10,616 võrra ja loomapidajate arv on vähenenud 87 võrra. See kujutab endast lammaste arvukuse kahanemist 16% ning loomapidajate hulga vähenemist üle 5%. «Peamised probleemid, mis on sellist olukorda põhjustanud, on söödanappus, madal realiseerimishind, kõrge sisendihind, raskused ekspordil ja sektori generatsioonide vahetusega seotud raskused. Sellised väljakutsed on eriti mõjutanud väiketootjaid, kes on turu kõikumistele ja sisendikulude tõusule tundlikumad,» sõnas Ats.

Kitsekasvatussektor näitab samuti langustrendi. Võrreldes 2022. aasta lõpuga on kitsede arv vähenenud 535 võrra, see on pea 13-protsendiline langus, ja loomapidajaid on 6% ehk 29 võrra vähem. «Kõrged sisendihinnad ja tarbijate ostujõu langus on avaldanud survet just nišisektorile, kus toodete valmistamine on tihtipeale käsitöömahukas,» kommenteeris ta.

Lihaveisekasvatuses on samuti näha loomade arvu langust: võrreldes eelmise aastaga on lihaveiseid vähem 6007 võrra ehk pea 8% ning loomapidajate arv on vähenenud 70 võrra, mis teeb üle 4%. «Need arvud viitavad, et väiksemad tootjad on sektorite keerulistes tingimustes kõige enam kannatanud. Alates hooaja tipust, juunist, kui lihaveiste arvukus on alati kõige suurem peale suurema osa poegimist, on ammlehmade arvukus vähenenud 2690 looma võrra, mis on 8% kogu populatsioonist, ja kasvatajaid on 25 võrra ehk 1% vähem. Nii et massiline ammlehmade vähendamine on just viimase poolaastal juhtunud,» rääkis Ats.

Piimaveisekasvatuse sektoris on toimunud mõõdukad muutused, kuid loomapidajate arvu pea 8-protsendiline langus näitab endiselt tootmise kontsentreerumist. Kuigi piimaveiste koguarv on vaid 0,62% võrra vähenenud, on loomade keskmine arv loomapidaja kohta suurenenud, mis Atsi sõnul näitab, et suuremad farmid laiendavad oma tegevust ning väiksemad talud lõpetavad turu surve tõttu.

«Kokkuvõttes peegeldavad need arvud loomakasvatussektori keerulisi aegu ja on märk sellest, et väiksematel tootjatel on turul püsimisega raskusi. Taluliit jälgib olukorda murelikult, sest tootmise kontsentreerumine mõjutab pikemas perspektiivis nii sektori mitmekesisust kui ka põllumajanduse jätkusuutlikkust,» võttis Ats kokku.

Vastusena küsimusele, kas lähiminevikust on meenutada teist nii keerulist aastat, tõdes Ats, et tema seitsmeaastase põllumajanduskogemuse jooksul taluliidus pole ta kogenud teist nii raskete tagajärgedega aastat. «Lisaks valas õli tulle PRIA teavitus üle 2000 ettevõttele, et nende põllumajandustootjate toetuste menetlustähtaega on edasi lükatud ja võimalik, et nende toetuste väljamaksed toimuvad alles uuel aastal. Paljud põllumehed, kes on oma ettevõtlustegevuse ja kaubamüügi tõttu ajastanud oma maksed partnerite ja finantsasutuste ees lõppevale aastale, võivad seista silmitsi finantsraskustega. Lisaks võib see mõjutada nende üldist finantsseisu ning raskendada tulevasi investeeringuid. Kuigi PRIA peab kinni tähtaegadest, on põllumeestel tekkinud õigustatud ootused, sest kümmekond aastat järjest on nende toetused detsembris välja makstud. Varased toetusmaksed on olnud ka oluline meede põllumajandussektori toetamiseks keerulistel aegadel,» rääkis Ats.